Kerge sünnitus on ettekujutuse kaugusel

Kerget ja valutut sünnitust saab „programmeerida”, kui kujutame seda raseduse ajal lihtsalt ette. Sellist võtet nimetatakse visualiseerimiseks, teiste seas kasutavad seda näiteks sportlased, et võistlus võita.

Tegu pole unistamisega, vaid eesootava sündmuse võimalikult täpse ettekujutamisega. Ette tuleb kujutada ka sündmusega seotud häid tundeid.

Asi on selles, et kõik, mida peame tegelikkuseks, on tegelikkus vaid meile. Alateadvus pole võimeline vahet tegema tõelise elamuse ja meie ereda ettekujutuse vahel. Kui kujutame endale midagi väga värvikalt ette, arvab alateadvus, et see juhtuski päriselt. Ja niipea, kui alateadvus võtab omaks selle, mida oleme visualiseerinud ehk kujustanud, seostub kõik edaspidine just sellega.

Autasuks saad endale lapse!

Visualiseerimise edukus seisneb selles, et pildile lisatakse võimalikult palju emotsioone. Uued, programmeeritud mõtted muutuvad valdavaks ning asuvad juhtima meie käitumist. See, mida loodad juhtuvat, juhtub tänu mõtetele ja nende mõtete taga olevate tunnete tugevusele. Niipea kui alateadvus haarab uue mõtte järele, ei arvesta me enam tegelikkusega, vaid käitume automaatselt uut moodi.

Tähtis on lõpptulemust ette kujutada nii eredalt, et see näiks reaalsena. Niisiis on visualiseerimise ülesanne tekitada täielik veendumus, et eesmärk on juba saavutatud.

Meetodi tõhusus sünnituse puhul seisneb selles, et tuhude ja presside ajal aitad kehal lõdvestuda ning purustad hirmu-valu nõiaringi, mis kõige sagedamini raskendab sünnitust.

Spordipsühholoogid kasutavad seda meetodit sportlaste motiveerimiseks: „Kujuta ette, et sa seisad pjedestaalil ning hoiad käes karikat.” Keskendudes auhinnale, leiab inimene endas täiendavaid jõuvarusid selle saavutamiseks. Sinu auhind on aga kõige imelisem asi maailmas — sinu laps. Ning selline auhind väärib tõepoolest pingutust.

Lase kujutlusel lennata

Kui sul on kavas kasutada meditatsiooni ja visualiseerimist, tasub hakata neid õppima võimalikult varakult. Et omandada sünnituse ajaks vajalikud oskused, tuleks raseduse ajal korrapäraselt harjutada. Kujusta positiivseid pilte ja tundeid, mida võiksid sünnituse ajal silme ette manada.

Pea meeles, et visualiseerimine ei ole pettus, vaid hirmutavatest ja negatiivsetest mõtetest vabanemise viis. Mõtle kujunditele, mis aitavad sünnitusele kaasa, mitte ei takista seda. Ära pidurda kujutlusvõime lendu, samas ära lase tekkinud piltidel jäljetult kaduda. Kirjuta üles, millised kujundid aitavad sul raseduse ajal kõige paremini lõdvestuda — see on spikker, mis sünnitusmajas marjaks ära kulub.

Need võtted on aidanud paljusid

Rahuliku ja eduka sünnituse üldise kujustamise raames leidub terve rida võtteid, mis sulle abiks on.

1. Laineharjal. See on üks levinuim tehnika. Nimelt tuleb ette kujutada tuhusid otsekui laineid — tunned, kuidas laine tõuseb, saavutab haripunkti ning vaibub. Kujutle, et oled mererannal (suurepärane, kui on olemas kassett meremühaga) ning lained laksuvad lausa su jalgade juures.

Algul on see vaid kerge säbarlainetus, siis muutuvad lained jõulisemaks ja võimsamaks. Nüüd puudutavad nad su jalgu, uhtudes ja hellitades neid. Iga uue valuhoo järel tõusevad lained kõrgemale ning puudutavad juba sünnitusteid. Lained on pehmed ja soojad. Sul on soe ja hea olla. Oled täiesti lõdvestunud.

Nüüd ulatub laine alakõhuni ning su kõhulihased lõtvuvad. Emakakael ja lahkliha avanevad aina enam vastu igale lähenevale lainele.

2. Üles ja alla. Paljusid aitab kujutlus iga järjekordse valuhooga ronida aina kõrgemale mäkke ning seejärel laskuda alla või siis sammuda mööda järske treppe.

3. Avanev roosiõis. Kahtlemata on esimese (kõige pikema) sünnitusperioodi võtmesõnaks avanemine. Valusid on kergem taluda, kui kujutad ette, mis sel hetkel toimub emakas. Kujutle, kuidas laps üritab läbi emakakaela välja pääseda. Kuidas emakakael avaneb lapse pea surve all ning see laps on peagi su süles. Kujusta emakakaela ja tuppe aeglaselt avaneva roosiõiena, mis pikkamööda avaneb vastu eredavärvilisele liblikale, töökale mesilasele või tõusvale päikesele.

4. Atlasslindid. Hirm (üks peamine valu põhjustaja sünnituse ajal) kutsub emakas esile pinge. Tasub teada, et emakas on keeruline lihasorgan mitut tüüpi lihastega. Emakakeha koosneb peamiselt pikilihastest, selle kael aga ringlihastest. Raseduse ajal on emakakaela lihased lapse kaitseks tihedalt kokku surutud, pikilihased on aga lõdvestunud.

Sünnituse ajal toimub muutus — pikilihased hakkavad kokku tõmbuma, avades lapsele väljapääsu, ringlihased peavad aga olema täiesti lõdvestunud, et nad saaksid venida. Seega peavad lihased töötama kordamööda. Pikilihaste kokkutõmbed toimuvad sünnituse ajal ühtlaselt ja rütmiliselt ega sõltu praktiliselt mitte millestki. Samas mõjutavad ringlihaseid väga tugevalt meie emotsioonid: niipea kui ilmub väikseimgi hirmutunne, tekib neis pinge ning nad hakkavad vastu töötama pikilihaste laiendamise katsele.

Selline olukord tekitab valu, kuna tõukavad ja kinnihoidvad lihased töötavad üksteisele vastu. Pikilihased, tundes vastupanu, hakkavad tugevamalt kokku tõmbuma — nad peavad ju lapsele tee vabastama. Signaalid lihaste suurest pingest saabuvad ajju ning võetakse seal vastu kui valu. Naine reageerib tugevnevale valule veel suurema hirmu ja pingega, emakakael tõrgub üha tugevamini, pikilihased tõmbuvad aina intensiivsemalt kokku… Ja nii ikka ringiratast.

Selline sünnitus on piinav ja ebaefektiivne — emakakael ei taha avaneda.

Et taolist probleemi vältida, kasuta „atlasslintide” meetodit.

Teame nüüd, et emakakaela ringlihased venivad tuhude ajal, võimaldamaks emakakaela avanemist. Sulge silmad ning kujusta, et need lihased on tegelikult läikivad atlasslindid, mida on kerge lahti sõlmida — see võimaldab vertikaalsetel lihastel rütmiliselt sirutuda ning emakakael avaneb. Sõlmi lindid aeglaselt lahti ning kujusta, kuidas lapse teekond üha laiemaks muutub. Kujuta linte ette üksikasjalikult: kui meeldivad nad katsudes on, mis värvi nad on ja kas nad on mustrilised või mitte?

5. Tähelepanu, pildistan! Püüa võrrelda emakakaela avanemist fotokaamera objektiivi avanemisega. Kujusta, kuidas emakakael avaneb nullist (kinni) kuni kümneni (täiesti avatud).

6. Õnnehetked. Kõige tähtsam on selgeks teha, mis just nimelt sulle rahustavalt mõjub. Kasuks tulevad mälestused õnnelikest hetkedest. Niipea kui aju saab valusignaali, püüa see ümber lülitada, otsekui klõpsutaksid telekanaleid, ning kutsu sel viisil teadvuses esile rahustavaid pilte: jalutuskäik rannas, esimene kohtumine oma mehega, pulmad, lapse esimene naeratus, kui sa pole esimest korda sünnitamas.

7. Paki valu sisse. Kujusta valu savi- või plastiliinitükina, võta see kätte ja vooli väikeseks kuuliks, mässi paberisse ning mahuta õhupalli. Õhupall eemaldub su kehast ning hõljub taeva poole. Samuti tuleb teha ebameeldivate mõtetega. Hinga sügavalt sisse ning seejärel välja, puhudes õhupalli eemale. See on kergenduseohe.

8. Pea meeles eesmärki. Valudele aitab vastu pidada keskendumine lõppeesmärgile, mitte sellele, mida pead hetkel taluma. Visualiseeri finišijoon ning selle taga ootav auhind. Kujutle, mida tunned, kui näed esimest korda oma last. Puudutad ta peakest ning tunned ta keha oma kõhul. Ta vaatab sind, ning sa mõistad, et selle hetke nimel tasus kõike taluda.

9. Kuidas sul läheb, väikseke? On väga tähtis olla pidevas kontaktis oma lapsega (alguses raseduse, seejärel sünnituse ajal). Vaata endasse ja näed, millises asendis ta on. Räägi temaga, jutusta talle, mis toimub ning luba, et õige pea te kohtute.

Kinnita endale, et kõik läheb hästi

On veel üks võte, kuidas kasutada mõttejõudu teadvuse ja alateadvuse mõjutamiseks — see on afirmatsioon ehk positiivne kinnitus. Pane kirja need kinnitused, mis puudutavad su rasedust ja sünnitust, ning korda neid nii sageli kui võimalik, et neid alateadvusse kinnistada. See võte sobib suurepäraselt kokku visualiseerimisega.

Usk tulemustesse peab olema täielik ning välistama igasugused kahtlused.

Järgnevalt on toodud näitlikud kinnitused sünnituse puhuks. Võid neist valida sobivad või koostada nende põhjal oma isiklikud.

Minu laps on täiesti terve, ta areneb hästi nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.

Olen kindel, et sünnitus kulgeb normaalselt.

Ma usaldan oma keha.

Minu sünnitus on loomulik ja ilus, ilma valu ja hirmuta.

Minu laps tuleb maailma kergelt ja valutult.

Minu rasedus lõpeb terve ja õnneliku lapse sünniga.

Ma olen rahulik ja enesekindel. Minu rahu ja kindlus on piiritud.

Minu kauaoodatud lapsuke igatseb kohtumist minuga.

Minu emakas kogub jõudu ja energiat.

Emakalihased saavad piisavalt hapnikku ja toitaineid.

Ettemääratud ajal on emakas valmis oma ülesannet täitma.

Mul on hästi meeles kõik valutustamise võtted ja meetodid ning ma usun kindlalt nende efektiivsusesse.

Iga valuhoog toob mulle lähemale kohtumise lapsega, seetõttu suhtun sellesse rõõmuga.

Korralda alateadvuses sünnituse peaproov

Visualiseerimise ja kinnituste kasutamine on teadvusele otsekui sünnituse peaproov. Sa teed ikka ja jälle läbi ideaalse sünnituse, kuigi esialgu vaid mõtetes. Ning kui saabub tõeline aeg sünnitamiseks, siis ei oska aju vahet teha ettekujutuse ja reaalsuse vahel ning keha reageerib talle juba tuttavaks saanud kombel.

Et visualiseerimine oleks lihtsam ja tõhusam, tuleb õppida selgeks lihtsaimad lõdvestustehnikad. Tee harjutusi vaikses ja soojas kohas, valides kõige lihtsamaid ja harjumuspärasemaid asendeid, mis ei kutsu kehas esile pingeid. Üksnes siis, kui oled juba eneses kindel, võid tehnikat kasutada teiste inimeste juuresolekul, matkides sel moel olukorda sünnitusmajas.

Püüa mitte süüa 1,5 — 2 tundi enne ja pärast harjutusi. See aitab keskenduda. Harjuta 3-4 korda nädalas umbes 15-30 minutit korraga. Parem on siiski teha harjutusi iga päev ja vähehaaval kui harva ja pikalt.