Mille muuga seletada seda, et varem nii paeluvate blogide sisuks on saanud avalik arutelu selle üle, mis värvi on Tupsukese julgad, mitu korda päevas ta neid poetab, mitu punni ja/või hammast Tupsukesel on ning milliste unehäirete või muude hädadega tema vanemad võitlevad.
Kuna mul endal pole senini olnud õnne olla noor ema, ei oska ma öelda, kuidas selline kanastumine üleöö juhtub. Üks sõber — kes peab õnneks oma titeblogi parooli all — tunnistas mulle, et kanaemaks muututaksegi pöördumatult ja üleöö, sest kui su elu sisuks ongi ainult kakased mähkmed, gaasivalud ja hauduvad voldid, siis millest muust sa ikka nii väga kirjutad.
Mõistetav, et värskete lapsevanemate elu olulisim teema on nende imeline titt ning seda rõõmu tahaks ju kogu maailmaga jagada. Ja mõistetav, et blogi on tänapäeval kõige lihtsam viis päeviku pidamiseks, aga kusagilt võiks blogimises ka piir minna ning tittede kakablogid võiksid noored vanemad parooli ala panna. Tupsukeste junnidest ja tervisedetailidest avalikus internetiruumis kirjutada pole õige mitmel eri põhjusel.
Esiteks pole see lihtsalt viisakas. Kuidas teile endile meeldiks, kui keegi avalikult internetis kirjutaks, et teil oli täna kõht lahti? Või milliste jahutoodete söömisest läks tagumik täpiliseks?
Blogi pidades võiks korraks peatuda ja mõelda, kas te enda kohta tahaksite sellist infot internetist lugeda. Täiskasvanud inimene saab selliste tekstide vastu häält tõsta, aga tite arvamuse peale mõtlemine ei näikse suurtel inimestel tihtipeale meelde tulevat. Aga ka beebil võiks olla õigus privaatsusele. Pealegi kasvab titest kord (loodetavasti!) mõistusega ilmakodanik, kes ühel hetkel võib silmitsi seista teiste omasugustega. Kujutan ette, kuidas teismeliste kiusajate jaoks võib kellegi titeea kakablogi saada heaks vahendiks oma ohvri mõnitamisel.
Lisaks teeb lapse detailsete andmete riputamine internetti haavatavamaks ka tema vanemad. Lapseröövid ja identiteedivargused pole Eestis õnneks väga oluline teema, aga korraks mõelda selle üle siiski võiks. Mida rohkem on internetis inimese detailseid isikuandmeid, seda kergem on kurikaeltel teda ära kasutada. Titeblogides on tihti palju fotosid, mis üsna hästi aimu annavad inimeste elukvaliteedist ja -kohast, tihipeale saab sealt detailset infot selle kohta, millal inimesed on kodus ja millal pikemalt eemal viibivad. Ja ma ei taha mõeldagi, kas ja kui palju käivad selliseid blogisid külastamas inimesed, kellele alasti tittede vahtimine pakub seksuaalset naudingut.
Üldse võivad noored emad-isad olla üsna kindlad, et nende tittede kakased mähkmed ja gaasivalud huvitavad suhteliselt väikest hulka inimesi, kelles enamik on ilmselt samasuguste muredega värsked lapsevanemad. Nagu ütles üks mu keskealine tuttav ja kahe tänaseks täiskasvanud lapse ema — kui noor ema tegeleb selliste lolluste kirjutamisega internetis, on tal ilmselgelt liiga palju vaba aega, mida võiks kasutada mõistlikumalt. Näiteks teha hoopis väike uinak, tõi ta näite.
Selle kõigega ei taha ma nüüd öelda, et titeblogisid ei tohigi pidada. Tohib ikka ja ilmselt peabki — see on hea viis oma lapse esimeste eluaastate arengu üle arvepidamiseks ning mõned asjad värskete tittede kohta on huvitavad lugeda ka neile, kel endil põnne pole. Eriti, kui kirjutatakse lõbusalt ja humoorikas võtmes. Aga seda pole tarvis teha avalikus ruumis, vaid pigem võiksid detailsed sissekanded jääda parooli alla ning olla kättesaadavad vaid valitud seltskonnale.
Päeval:
Öösel:
