MEHED PIHIVAD: milliseid rumalusi olen purjuspäi korda saatnud?

Räägitakse, et naised on Veenuselt ja mehed on Marsilt. Kuidas saaksidki erinevate planeetide asukad ühtemoodi mõelda ja üksteist mõista? Õnneks on Naistekas ja Homme leidnud lahenduse, kuidas see mõistmine lõpuks tekkida võiks. Meie rubriigis „Marss ja Veenus“ otsime meie suurepäraste lugejate abiga vastused kõikidele olulistele küsimustele ja selgitame tõe välja!

Tõde ilmub reedeti Naistekas ja Hommes, nii et teil on terve nädalavahetus aega kaasa mõelda ja kommenteerida.

Seekord uurisime, milliste rumalustega on purjuspäi hakkama saadud. Kas oskad aimata? Loe edasi!

Aadu, 70
Minu lollused jäävad 40 aasta tagusesse aega. Sel ajal pitsi ei sülitatud ja alkoholi tarvitati praegusest palju enam. Sai ka rumalusi tehtud ning üks meeldejäävamaid oli kord, kui ma purju jäin ja kainestustmajast välja hiilisin ning põgenesin. Sellest sai omal ajal ikka palju jama. Kutsuti komisjon kokku, kuid õnneks lahti ei tehtud. Muidu poleks hullu olnud, aga ma olin miilits ja sel õhtul kainestusmajas valvel. Jommis peaga läks meelest ära ja nii ma sealt jalga lasksingi.

Tanel, 33
Oh eks ole seda ja teist tehtud. Mul on sageli tunne, et me mitte ei tee purjus peaga rumalaid asju, vaid kasutame ära fakti, et me oleme joonud, et teha asju, mida kaine peaga ei teeks. Olen Tartus üle jalakäijate silla kaare kõndinud, varahommikuse tänavakoristusmaja katusel sõitnud, turvamehega tüli norinud, Suloga duetti laulnud. Igast asju on ette tulnud. Ei mõistagi Ossinovski kuivaseaduse tagamaid — tüüp pole vist toast välja saanud.

Hardi, 39
Mul ei ole eriti kombeks alkoholijoobes rumalusi teha. Ma muutun vastupidi selliseks melanhoolseks ja tuleb kibe tahtmine kõigi käest vabandust paluda. Siis ma helistangi ekse läbi, et nendega öösel kell kolm juttu rääkida ja vabandan, et ma neile nii hilja helistan ja kui nad ei vasta, olen ka ukse taha kella laskma läinud. Tagantjärele mõeldes teen lollusi pea iga kord, kui ma joon. Mnjah. Alkohol on saadanast. Enam ei joo (valetan!).

Karl, 28
Ma ei oska öelda, mida ükskord tegin. Aga olukord oli järgmine: olime sõpradega Taanis mingis rannas peol. Võtsin oma tavapärase Red Bulli viinaga ja see oli ka viimane asi, mida mäletan. Sellele järgnes hommik. Inimesed kõndisid mööda rannapromenaadi enda lastega ja mina pikutasin seal ühel pingil. Püksid olid jalas, aga aluspüksid olid alt kadunud. Triiksärk poolenisti lõhki kistud ja mu kaelal oli oma kümme maasikat ja silm oli sinine.

Mul on kahtlane tunne, et see oli mu elu parim öö, millest ma midagi ei mäleta. Mul oli ka kellegi telefoninumber randme peale kirjutatud, kuid numbrid olid laiali ja kolme viimast välja ei lugenud. Nii tahaks teada, mis juhtus.

Tahad lugeda naiste rumalustest? Need leiad sa SIIT!