Abiellumisplaanini jõudmiseks ei vajanud Heimar kellegi survet ega nõu: “Mina tulin ikka ise sellele mõttele, et proua Helle kätt paluda. Vahel on tõesti nii, et naised avaldavad survet ja planeerivad kõik ette ära,” teab Heimar. “Inimesed pole meil enam harjunud küpses eas armuma ja abielluma, elatakse lihtsalt koos. Mulle aga absoluutselt ei meeldi sõna “elukaaslane”. Ka minu ema ütles alati, et kui sul sobib koos elada, siis võta ikka naine ära.”

Enne, kui Heimar tegi ettepaneku, lugesid naine ja mees oma lemmikpoeetide Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi ja Arvi Siia luuletusi kordamööda ette. “Ja siis, kui olime luuletused lõpuni lugenud, küsisin talt: “Proua Helle, ma paluksin teie kätt!” Täpselt nii oligi,” meenutab Heimar härrast hetke.

Loe Helle ja Heimari romantilist lugu ja muud huvitavat edasi värskest ajakirjast Naisteleht.