Viljandi maakonnas Viiratsi alevikus on söökla nimega "Viiratsi söökla". Pidin sinna helistama, et panna pind kinni 100 inimesele (2 kuud enne pulmi). Sain töökaaslaselt telefoninumbri ja helistasingi. "Söökla kuuleb" sain vastuseks ja leppisimegi asjas ja kohas kokku. Kokku leppimata jäi ainult veel menüü, mille noorpaar pidi 2 nädalat enne pulmi ise kokku leppima.

Nüüd minu õe läbielamisest 2 nädalat enne pulmi:
Vaadanud telefoniraamatust Viiratsi söökla numbri, helistas ta sinna, kuid suureks imestuseks öeldi, et selleks kuupäevaks on üürinud pulmadeks ruumid hoopis teised inimesed. Helistas siis Maria mulle ja küsis numbrit kuhu ma olin helistanud.

Saanud minu käest telefoninumbri, helistas ta, et täpsustada menüü. "Sigala kuuleb", Maria pani toru hargile, arvates, et eksis numbriga. Valib uuesti. "Sigala!" "- Mis sigala, ma tahan pulmi pidada ja mitte sigalas, sellel numbril tellisime ruumid pulma pidamiseks!"

"- Meil on kah söökla ja mitte ainult sigade jaoks, ärge erutuge, tulge kohale ja vaatame, äkki polegi asi nii hull, kui paistab!"

Selguski, et Viiratsis on 2 sööklat - üks alevikus sees ja teine EXEKO (seakombinaadi) söökla.

Tegelikult oli see ilus suur saal ja pulmad olid kõige fantastilisemad, kus üldse käidud on!!!

Ehkki sõprade hulgas oli norimist kui palju -"jõulud Vigalas ja pulmad sigalas."

Tahan sellega öelda seda, et koht ei olegi nii tähtis, kus pulmi peetakse. Pulmarahvas teeb pulmast pulma!