Kui seni tundus n-ö naljaabielude pärusmaa valitsejana troonivat siiski Hollywood, mille staarid meile filmikangelastest palju lähedasemad ei ole, siis nüüd on kino koju jätte jõudnud. Kati Murutarist sai augustis Murdmaa ja nüüd on kõik juba sujuva lõpu leidnud. Elus tuleb ju palju ette ja igaühel on kindlasti oma nägemus, kuidas enda elu just kõige õigemini elada. Aga kuidas selgitan mina oma lapsele kodus, et see suur ja ilus laulatus kirikus, mida telesaated ja ajakirjad täis olid, ei olnudki nagu päris tõsine asi. Ütlen, küll, et kirik pole naljategemise koht ja seal peab tasakesi rääkima, aga samas suurt sõud ja kära võib küll teha, sest onu ja tädi tundsid äkki, et tahavad just nii ja mitte kuidagi muud moodi ei saanud.

Ma tahaksin oma järglastele edasi anda pereväärtusi ja traditsioone, õpetada neid hindama oma lähedasi ja väärtustama kodu. Seetõttu ongi keeruline selgitada, miks võivad need tuntud näod ajalehe piltidel kirikus etendusi mängida vaid pärast paarikuulist tutvust ja seejärel samasuure pauguga lahutusest rääkida.

„Kati ütleb, et kui nad 13. augustil abiellusid, oli kõik ideaalne. „Siis oli suvi ja Peter ei teadnud talutöödest midagi. Kui kaamos algas, tulid ka probleemid. Suhe lagunes, kui lund hakkas sadama.“,“ tsiteeris Publik Kati Murdmaad. Mis seal siis ikka, kui kadus külma tulles ka soojus südamest, siis mida on minul sinna parata. Mina püüan nüüd mõelda, kuidas kodus selgitada ilusti, et armastus on tegelikult midagi ääretult ilusat ja püha ning abielu nõuab nii armastust, pühendumist kui ka vastutust.