Ametliku abiellumise eduvalemi võtmekomponendid on põhjalikud eelteadmised ja neid ma tänastele lugejatele ka pakun koos oma koostööpartneritega.

Mis on abielu?

Minu pulmakorraldaja töös on tulnud ette ka selliseid olukordi, kus peigmees küsib noorpaariga esmakohtumisel minult justkui kinnituseks oma abiellumiskavatsusele, et MIS ON SIIS IKKAGI ABIELU?

Seepärast arvasin, et ehk ka mõnda tänast pulmablogi lugejat vaevab see ülitähtis küsimus. Jah, tõsi, abiellumise riiklikud statistilised numbrid teevad küll igal aastal olulise tõusu ja abielu on õnneks paljude noorpaaride eluliste väärtushinnangute seas, aga kõige täpsemalt oskab sellele eluliselt tähtsale küsimusele vastata ainult Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask.

Mis on abielu ja miks peaks abielluma?

Perekonnaõigust mõjutavad poliitikad ja väärtushinnangud. Mehe ja naise vaheline õigussuhe on ajas muutunud ning muutumas sooneutraalsemaks. Kooselu vorme on erinevaid, kuid üksnes seaduslik abielu annab mehele ja naisele õiguse nimetada end abikaasadeks.

Abielu annab emotsionaalse turvatunde ja väljendab lugupidamist oma kaaslase suhtes. Perekond on loodud kaitsma ja hoidma oma liikmeid. Perekonna toetamiseks ja kindlustunde tagamiseks on mitmeid õigusnorme, mis puudutavad sotsiaalseid garantiisid, varalisi õigusi, laste hooldusõigust, ülalpidamiskohustusi. Abielu kaitseb mitmete õigusaktide kaudu perekonna kalleimat vara — lapsi. Seda juhul, kui see elu keerdkäikude tõttu vajalikuks peaks osutuma.

Kui kooselaval noorpaaril on kõik hästi ja nad ei ole mõelnud abiellumisele, mida see kaasa võib tuua pikemas perspektiivis?

Mitteabielulises suhtes puudub abielu sõlmimisega sarnane õigussuhe. Riigi poolt aktsepteeritud kooseluvorm loob partnerite vahel õigussuhte ning sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Vanemate vabadusteadlikkuse tagajärgi kannavad lapsed, kelle huvid ei pruugi olla kaitstud.

Usun, et südames ei soovi ükski naine ega mees oma tulevikku ja laste kasvatamist juhusele rajada. Oma lapsi hoida ja armastada tahavad ühtviisi nii lapse ema kui isa. Soov ja otsus, sõlmida seaduslik abielu, on igaühe südames ja tegudes.

Abielu sõlmimine algab abieluavalduse esitamisega isiklikult ja üheaegselt perekonnaseisuametniku juures, kus soovitakse abielu sõlmida.

Abiellumiseks on vaja esitada vastav avaldus.

Siinkohal on mitmed tegevused teada, aga kui üks pool on välismaalane?

Abiellumiseaks on Eestis nagu ikka 18 eluaastat. Alaealised abiellujad peavad esitama kohtumääruse teovõime laiendamise kohta. Abiellumiseks on nõutav mõlema abielluja sündi tõendav dokument ning vajadusel eelmist abielu lõpetav dokument.

Välismaalane peab esitama asjaomase riigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi (abieluvõimetõend). Abielu sõlmimisel tuleb tasuda riigilõiv.

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid abielukande tegemiseks vajaminevaid või andmeid tõendavaid dokumente.

Abieluavalduse jaoks vajalikud dokumendid tuleb esitada ikka eesti keeles?

Avaldus ja kõik dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles.
Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Mida tähendab täpsemalt abieluavaldusel märgitud varasuhe nii varaühisuse, kui ka varalahususe osas?

Abieluavalduse esitamisel tuleb abiellujatel valida varasuhe — kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus.

Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara kuulub mõlemale võrdsetes osades ja enamik tehinguid tuleb teha ühiselt.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski selged tagatised.

Mõlemad abikaasad on enda poolt omandatava vara ainuomanikud, võivad enda varaga teha üksi tehinguid ja vastutavad kohustuste eest enamasti üksi.

Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud.

Varasuhet saab muuta notariaalse abieluvaralepinguga.

Abielu sõlmimine ehk abiellumine on ikkagi eelkõige riiklik akt?

Abielu on alati seotud õiguste ja kohustustega ning need kohustused kestavad inimeste vahel kauemgi, kui armastus ja abielu. Inimesi ei saa panna teistmoodi käituma neile käske jagades. Vajalik on igapäevane teadlikkuse tõstmine ja selleks on vaja häid liidreid ja eeskujusid.

Pulmakorraldajana puutun igapäevaselt kokku noorpaaride murega, et kui tulevane pole Eesti kodanik, siis kus lasta vajalikke dokumente tõlkida?

Siinkohal aitavad Teid tõlkebürood. Nendel juhtumitel peab teadmistepagas olema aga hoopis laiem, mida hea meelega teadlikud tõlkebürood ka teevad, sest see on nende igapäevatöö.

Abiellumiseks välismaalasega peab välismaalasest pool esitama abieluvõimetõendi — selle kohmaka nimetuse taga on tõend, mille väljastab abielluja elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus ning mis kinnitab, et abiellujal puuduvad tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi abiellumist takistavad asjaolud.

Tõend väljastatakse reeglina väljaandjariigi keeles, kuid Eestis tuleb see perekonnaseisuametnikule esitada kinnitatud tõlkena. Siinkohal saab appi tulla tõlkebüroo Nemad hoolitsevad selle eest, et tõlge vastaks kõigile esitatud nõuetele — pakutakse nii vandetõlgi kinnitusega tõlkeid kui ka notariaalselt kinnitatud tõlkeid neis keelekombinatsioonides, milles Eestis veel vandetõlke vannutatud ei ole.

Samamoodi saavad tõlkebürood olla kasulikud, kui eestlane soovib abielluda välismaalasega väljaspool Eestit — siis väljastab perekonnaseisuamet sarnase abieluvõimetõendi ja tõlkebüroo saab olla abiks selle tõlkimisel koos vandetõlgi kinnitusega vajalikku võõrkeelde.

Ametlikust asjaajamisest ei pääse ka juhul, kui olete sõlminud abielu väljaspool Eestit ja nüüd on soov oma abielu legaliseerida ka kodumaal. Selleks tuleb välisriigis väljaantud abielutunnistus väljaandja maa vastavas ametkonnas apostilliga kinnitada või legaliseerida ning Eestisse saabudes see eesti keelde tõlkida. Vajalik on ka kas notari või vandetõlgi kinnitus tõlke õigsuse kohta.

Legaliseerimise ja apostillimise kohta täpsemalt loe siit https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/authorities1/?cid=41

Et uute noorpaaride teadlikkust tõsta, on Südamemaja agentuur koostöös Tallinna Perekonnaseisuametiga teinud selliseid toredaid päevi Õnnepalees nagu Südamete Öö ja Südamete Pühapäeva ning alati on nad olemas ka suurel Pulmamessil. Ka sel aastal, 17.11 on Tallinna Perekonnaseisuamet Tallinna Lauluväljakul Pulmamessi raames valmis vastama noorpaaride kõikidele küsimustele. Save the date!

Järgmisel nädalal peatume Delfi Naisteka pulmablogis väga tähtsal teemal — pulmaeelarve. Püsige lainel!