Pihtimus: ma ei taha abielludes mehe nime võtta ja selle tõttu võivad pulmad ära jääda...

Meie pulmad peaksid toimuma detsembrikuus, aga üks suur probleem on üles kerkinud, mis võib takistada meie abiellumist. Nimelt ma tahaksin alles jätta oma neiupõlvenime, kuid mehe kindel tahtmine on, et võtaksin tema nime, sest siis oleksime kõik koos tulevaste lastega ühe nimega.

Perekonnanimi oli viimane asi, millele ma abieluettepanekut vastu võttes mõtlesin ja ka pulmi planeerima hakates ei rääkinud me sel teemal. Probleem kerkis üles alles hiljuti ühe sõbranna pulmas, kus ta rääkis, kui palju paberitööd ja asjaajamist nimevahetusega seostub ja tundis mulle kaasa, et mul see tee varsti ees seisab. Ütlesin, et ärgu muretsegu, ma ei kavatse seda teekonda läbida, aga mu tulevane abikaasa ehmus selle peale ja meil tõusis suur tüli. Tema ei näe mingit mõtet abiellumisel, kui me jääme erinevate nimedega, mina aga ei näe mingit mõtet sel teemal tülitseda, sest nimi pole ju see, mis seob. Olulised on teineteisele antud tõotused, sõrmused ja allkirjastatud paber, mis tõestavad, et me oleme üks. Ta ütles veel nii, et küll sa lõpuks ikka ümber mõtled ja ma ütlesin, et okei, ma vähemalt mõtlen selle peale, et nime vahetada, aga mul tegelikult ei ole plaanis seda teha. Kui kunagi lapsed sünnivad, siis neile paneks ikka isa nime, selles pole küsimust ja seda enam ma ei mõista, miks mees närvis on. 

Selgitan ka, miks ma ei taha nime vahetada. Mul on ilus eestipärane  perenimi, mis ei ole väga levinud. See sobib mu eesnimega väga hästi ja moodustab terviku. Eesnimi on mul samuti eestipärane. Mehe perekonnanimi on aga keeruline ja seal on sees võõrtähti, sellest ei saa keegi esimese korraga aru ning alati peab mitu korda ütlema. See ei sobi minu nimega ja mulle tegelikult ei meeldi see perekonnanimi üldse.

Mida teie arvate, kas nimevahetus on nii suur probleem? Eriti huvitaks just meeste arvamus ja nende naiste arvamus, kes ei ole abielludes mehe nime endale võtnud.