Esiteks kestis pidu kauem, kui ma oodatagi oleks osanud. Arvasin, et külalised väsivad ikka ära, aga ka bänd läks hoogu ja mängis tasuta “meile kingituseks” veel poolteist lisatundi. Mul oli nii palju tegemist kõigi sõprade-sugulaste kaisutamise ja kallistamisega, et ma vaevu jõudsin üldse ise kõiki toite maitsta, mida ma hoolega mitu kuud valinud olin (meie pulmas oli nimelt Rootsi laud, ei mingit erilist pidulikku lauas istumist ja kõnede kuulamist). Kui kell tiksus juba pool üks öösel, hakkasime ka meie mehega hotelli poole sättima. Olin selleks ajaks nii rampväsinud ja jalad lausa nutsid kingade sees. Ma suutsin kaunisse (ja väga kallisse!) tuppa jõudes mõelda vaid sellest, kuidas ma ei viitsi meiki maha pesta ja soengut lahti harutada. Käisin siiski kiirelt duši all ja ehkki unistasin mugavast t-särgist ja soojadest pehmetest unesokkidest (mu jalad olid need ära teeninud… ), libistasin end seksikasse öösärki, mille olin ostnud spetsiaalselt pulmaööks. Hetk hiljem oli kell pool kuus hommikul ja ma ärkasin oma mehe kõrval. Raputasin teda ja küsisin, et millal me magama jäime. “Sa magasid juba, kui ma duši alt tulin,” nohises ta. Vabandasin ja mõtlesin, et ehk peaks selle šampuse ikka välja võtma, aga mees keeras teise külje ja jäi norinal edasi magama…

Selline oli meie pulmaöö. Hommikul asusime muidugi asja kallale ja tuju oli laes. Mis saaks olla parem hommikusöök kui klaasitäis külma šampust ja hunnik värskeid vahvleid ja puuvilju oma värske abikaasa kõrval. Ent seks pulmaööl… Kuidas inimesed selleks pärast pikka pidu üldse energiat peaksid leidma?