Pulmablogi: kaks kuud suursündmuseni — mis tehtud, mis veel tegemata?
Igal juhul oleme jõudnud palju asi ära teha ja läbi mõelda, kuid päris palju pisiasju veel vaja siiski korraldada. Lõpuks ometi on ka kõik meie külalised pulmakutsed kätte saanud. Enam vähem oleme omategemistega ka graafikus, vähemalt me loodame Kõige tähtsam on, et seepäev oleks meie endi jaoks kõige ilusam ja ilma igasuguste viperusteta. Ja muidugi, et kõik asjad kulgeksid just selliselt nagu meil plaanitud on.
Tegelikult ongi nii, et kõik mõtted ja ideed on tekkinud pulmade planeerimise algusest saadik. Muidugi soovisime me mõlemad kindlasti kiriklikku laulatust, kuid milline peaks ideaalne või unistuste pulm olema, neid mõtteid pole peast varem läbi jooksnud. Meie jaoks on eelkõige oluline olnud, et pulmapäeval oleksid kohal kõik meie jaoks tähtsad ja kallid inimesed ning me saame üheskoos seda päeva nautida. Tegelikult võibki öelda nii, et pulmapidu ja muud tegevused ning plaanid kujunevad käigupealt.
Liiga palju ette mõelda või muretseda pole vist ka mõtet. Väga tore on selle planeerimise juures siiski see, et kõik mis seni oma plaanides teinud oleme on meile eriti sobivad ja meeldivad. Nendeks on siis peokoht, kirik, kirikuõpetaja, toitlustaja, fotograaf, pulmavana, riided ja kõik muu. Kõik, mis oleme seni saanud või leidnud, ongi justkui ideaalne. Paremat hetkel tahta küll ei oskaks Arvame, et oleme leidnud meie jaoks kõige parema koha, kus toimub meie pulmapidu. Koht on ilusas looduskaunis kohas, ümberringi männimetsad ning värske õhk. Rohkelt ruumi ja valgust, mis annab kohale juurde oluliselt lisaväärtust. Lisaks oleme ise samas peokohas mitmeid kordi ka külalistena olnud.
Kirik on armas ja ilus ning väikses kohas. Ka kirikuõpetaja on äärmiselt tore ja sõbralik ning aitab meil erinevatele küsimustele lahendused leida. Kõik inimesed, kellega oleme erinevates kohtades kokku puutunud, teenuste või toodete ostu puhul, on olnud äärmiselt toredad, sõbralikud ja vastutulelikud ning meil on olnud oluliselt lihtsam teha õigeid otsuseid. Et kõik pulmapäevaks tehtud saaks, peame veel natukene pingutama. Kindel on see, et nii mõnigi asi jääb viimasele minutile, nagu ikka suurte asjade korraldamise puhul on
Naistekas peavad kuni augustikuiste pulmadeni pulmablogi. Monika ja Uve. Noored räägivad kõigest, mis pulmadega seotud — ettevalmistused, mured, rõõmud, rasked valikud… Oma tähtpäeva planeerimisele lubavad meil kaasa elada 26aastane Monika, kes töötab rahvusvahelises firmas kliendihaldusjuhina ning 26aastane Uve, kes juhatab autoremonditöökoda ja töötab autoremondilukksepana.
