Pulmablogi: kas abiellumine võib suhte hoopis lõpetada?
Tunne, et inimene, kellega koos oled on just see ainus ja õige, kestab veel siiani ja kindlasti ka palju aastaid edasi. Miks mitte siis abielluda ja üheskoos edasi liikuda.
Suhte alguses olime kindlad, et tahame kunagi abielluda ja pere luua. Seega tundub meie abielu ainuõige mõte, mis oleks meie suhte järgmiseks etapiks. Paljud inimesed on öelnud ja räägivad seda siiani, et enamasti suhte või kooselu lõpetabki abielu. Meie arvame, et see on rohkem nendel inimestel endil peas kinni. Üldistusi ei ole mõtet siinkohal teha. Kui kellegi elus ongi nii läinud ja ta on seda ise kogenud või teab, kes on selle läbi elanud, siis see ei ole argument. Inimesed ja nende väärtushinnangud on selleks liiga erinevad. Iga inimese elu kulgeb nagunii omamoodi, olles abielus või mitte. Kui inimesed tahavad kooselu ja armastuse püsimajäämise nimel võidelda ja pingutada, siis on võimalik kahel inimesel igavesti kokku jääda, vahet pole kas abielus või vabaabielus olles. Tähtis on suhtes teineteise austamine, armastamine, hoolivus ja kompromisside leidmine, mis nii mõnelgi korral paljud tülid ära jätab. Olulisel kohal on ka suhte värskena hoidmine, et rutiini ei tekiks. Erinevad tegevused ja huvid annavadki suhtele rohkem särtsu ja vürtsi juurde. Peab leidma nii koos- kui üksiolemiseks aega ja olema piisavalt kannatlik. Magavale kassile hiir suhu ei jookse. Kui kahel inimesel on teineteise seltsis hea, huvitav ja turvaline olla, siis on ka kooselu mõnusam ja rõõmsam.
Ka meie üritame igapäevaselt suhtes anda oma parima ning pingutada meie mõlema nimel. Muidugi on see üks väga suur ja raske töö, kuid see tasub ennast kõvasti ära ja toob suhtesse rohkem õnne. Siinkohal võibki öelda, et meie soov on olnud kogu aeg abielluda ja nüüd on selleks just õige aeg. Lisaks oleme omavahel arutanud, et enne kui on meie perre perelisa oodata, oleme juba abielus ja meil on kõigil ühine perekonnanimi. Loomulikult ei ole see kõige tähtsam, kuid siiski üks meie mõtetest, kuidas asjad võiksid olla või käia. Kõige tähtsam on muidugi meie jaoks, et me samme koos olla ja meil on ühised eesmärgid ning soovid edaspidiseks eluks. Kui me tunneme, et õige jätk on abielu, siis nii see meie jaoks ka on.
Võib-olla tuleb see kasvatusega kaasa, et kaks inimest peale mõnda aega kooselu ja üksteise tundmaõppimist abielluda otsustavad või hoopiski tekivad sellised väärtushinnangud elu jooksul?? Kindlasti nii seda kui teist. Oluline on, et inimesed on selles 101% kindlad, et abielu on järgmine eluetapp ja just koos selle inimesega, kes oma kõrvale valitud on.
Monika ja Uve
