„Vanasti“ või siis paarkümmend aastat tagasi kingiti abiellujatele ikka rohkem sellised „eluks vajalikke“ tarbeesemeid ja kodumasinaid, mis igapäevatoimetustele abiks olid. Küll kingiti igasuguseid köögikombaine, kohvimasinaid, serviise ja palju palju muud, mis perele pidid vajalikud olema. Eks oli ka selliseid olukordi, kus kingisaajad said nii mõneltki külaliselt ühesuguseid kingitusi või kingitud ese oli juba kingisaajatel endil eelnevalt olemas. Kuid ega see kogu rõõmu ära ei rikkunud või kedagi morjendanud. Nagu ütleb vanasõna, siis „kingitud hobuse suhu ei vaadata“ . Aga eks ikka vaadatakse küll. Võib-olla mitte siis, aga täna küll.

Kui tänapäeval on moes kinkida tähtpäevade puhul sularaha, mille eest kingisaaja saab osta omale just sellise kingituse, mis talle väga meeldib või mida tal ka kindlasti vaja oleks, siis tekib paratamatult küsimus, mis on see suurusjärk, mille järgi kingituse suurust määrata? Polegi olemas mingit mõõdupuud, mille järgi välja arvutada, mis summas peaks kingituse tegema. Igaüks peab kingituse tegemisel arvestama eelkõige oma võimalustega. Kinkida täpselt nii palju kui on võimalik ja nii palju kui arvatakse, et võiks sobiv olla. Palju sõltub ka tähtpäevast ja kingisaajast. Kuid ega see asja oluliselt lihtsamaks ei tee. Ikka kipume arvama, et meie kingitud summa ei olnud siiski piisavalt suur ja võib-olla oleksime pidanud rohkem kinkima...

Usume ja arvame, et kindlasti peaks arvestama kingi tegemisel kingisaaja sooviga. Kui kingisaaja on esitanud soovi saada tähtpäevaks raha, siis võiksid külalised ka vastavalt käituda ja mitte kohale ilmuda kohvitassi ja kannuga ning siis pettuda, kui kingisaaja suurt õnne välja ei näita. Järelikult tahab kingisaaja saadud kingirahaga osta omale midagi sellist, mis tal kõige rohkem vaja oleks. Kui kingisoovi pole esitatud, siis loomulikult võiks lasta fantaasial lennata ja teha väga huvitavaid, lahedaid ja naljakaid kingitusi, mis tekitavad ärevust nii kingisaajas kui kingituse tegijas endas.

Meiegi kingisooviks on kingitus, mis ümbrikusse mahtuda võiks. Kingitud summa eest on meil omad plaanid. Muidugi saab külaline teha ka muid kingitusi peale sularaha, kuid see jäägu külaliste endi otsustada, kuidas ja mida nad kutselt välja loevad või välja lugeda tahavad. Igasuguseid kodumasinaid, tarbeesemeid või muid „vajalikke“ asju me ei soovi. Arvame, et kingitud raha eest saame vajadusel ise osta omale neid asju, kui see vajadus peaks tekkima. Meie oleme oma kingisoovi kõikidele külalistele kutsete näol esitanud ja eks siis näis, kas meie „soovid ka täituvad. 

Monika ja Uve pulmapäev on juba 25ndal augustil! Tänutäheks Naistekas blogimise eest kingime neile luksusliku öö Swissotelis!

Naisteka lugejad, andke teada, milline summa on teie meelest pruutpaarile kinkimiseks sobiv?