Pulmaisa koputab noorpaaridele südamele: pulmadest ei tohi teha äriprojekti! Kus algab äri, lõpeb sõprus!

 (11)
Pulmaisa koputab noorpaaridele südamele: pulmadest ei tohi teha äriprojekti! Kus algab äri, lõpeb sõprus!
Photo by Marcus Lewis on Unsplash

Pulmateema jätkuks kirjutas Naisteka kommetaariumisse väga asjaliku kommentaari lugeja Kaameliila, kes paneb noorpaarile südamele, et pulmapeost ei tohi teha äriprojekti!

"Olles ise pulmaisana-õhtujuhina pulmadega ja muude pidudega tavapärasest rohkem kokku puutunud, on minu arvates nii, et kutsele märgitut ei pea võtma range kohustusena, küll aga võivad seal toodud vihjed abiks olla kingituse või lillede valikul. Kui on öeldud, et tooge vaid valgeid või kollaseid lilli, siis sobivad samahästi nii pika varrega kallid või lühikese varrega odavad roosid või hoopis põlluservast korjatud karikakrad. Kui soovitakse kingitust ümbrikus, mis oleks veel lihtsam, paned enda võimetele kohase summa ümbrikusse ja tehtud, ei pea kingituse üle pead vaevama, et kas sobivam oleks röster või kohviveski. Kui noorpaar on avaldanud aga kingisoovide nimekirja, siis tuleks ka seda püüda mõista, et neil ei ole tõepoolest vaja 7 mikserit, need vihjed on enamasti mõeldud külalisele abiks otsustamisel. Kui oled pulma kutsutud noorpaari lähedane ja tahad sõber olla, kas nende soovide austamine siis võtab tüki küljest?

Muidugi on erinevaid viise oma soovide avaldamiseks ja neid ei tohi peale suruda, külalisele peab jääma siiski mingi mänguruum, näiteks ümbrikusse pandava summa suuruse osas, mida ei tohiks ette määrata. Kingi hinnalipik ei ole kingi väärtuse mõõdupuuks. Kui üks hoiab oma pere kõhu kõrvalt mitme kuu vältel kokku, et ümbrikusse saaks 50 raha, siis teisele ei pruugi ka 500 mingi küsimus olla ja ta ei saa arugi, et oleks vaesemaks jäänud. Kas esimene on siis põlastust väärt, et niiii vähe pani?

Seotud lood:

Siin on asi vastastikuses austuses, mis saab alguse juba kutse vormistamisest. Kui pulma hakatakse pileteid müüma ja rangeid nõudeid esitama, siis saadakse ka vastav külaliste suhtumine. Nemad maksavad ja nemad tahavad oma raha eest süüa seda, teist ja kolmandat hõrgutist. Pulm muutub müüdavaks kaubaks ja tuleb end valmis panna ka hilisemaks kriitikaks, kui keegi külalistest arvab, et ta oma makstud rahale piisavalt katet ei saanud. Et kõht jäi tühjaks või oli igav või mis iganes. Ja nad ei hoia seda enda teada, nad riputavad selle hoobilt sotsiaalmeediasse, vaat et tarbijakaitsesse ei pöördu oma raha tagasi küsimiseks.

Austa oma külalist ja külaline austab ka sind, nii lihtne see ongi.
Olen oma elus aastakümnete jooksul lugematul hulgal erinevaid pidusid korraldanud, enda pere pulmad ja juubelid kaasa arvatud. Ümbriku kujul kingitustega, summat ette määramata, igaüks annab vastavalt oma võimetele ja südametunnistusele, on nii, et need katavad päris korraliku peo enamvähem 1:1-le. Mida siis veel vaja, saadi oma sõpradega lähedastega üks korralik pidu peetud, mida meenutada, millele igaüks andis oma jõuetekohase panuse.

Kui hiljem selgub, et kingiraha ei kata kogu pidu, on see märgiks, et peokorraldusega sai üle pingutatud. Võibolla oleks mõne roosa lehvi võinud jätta toolidele sidumata, võibolla oleks mõne kalli tellitud teenuse asendanud sama edukalt hoopis sõprade-sõbrannade abiga isetehtu. Mis kõik on küll tagantjärele tarkus, aga samas väärtuslik kogemus edaspidiseks. Ega siis pulm pere ainsaks peoks jää, see on alles algus. Pidusid tuleb veel ja veel, juubelitest kuni oma laste pulmadeni ja kuldpulmani välja. Ja mis peamine, pidu ei tohi muuta äriks. Kus algab äri, seal lõpeb sõprus"

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare