Uhke printsessipulm ei tee ju ometi suhet tugevamaks
Ka meie oleme mõelnud, et võib-olla mõnel päeval võiks ennast registreerida, aga see pole eesmärk omaette. Pigem oleme nalja visanud, et kui meil enam midagi teha pole, eks siis ka need pulmad ära teeme. Seniks meil küll õnneks tegevust jagub ja tegelikult ei ole kumbki selline inimene, kellel see paberi tükk oluline oleks.
Eesti meediastki käib sageli läbi uudiseid kuulsate ja kummaliste inimeste pulmadest, kes kui palju on kulutanud ja kui suursuguselt paari läinud. Ma julgen küll arvata, et mitte kõik need pruudid/peiud ei ole unistanud suurtest printsessipulmadest. Pigem tuleb mängu puhteestlaslik teisele ärapanemise soov.
Ja ega tegelikult need nn printsessipulmad pole meil siin kaua olnud. Pigem on see suurushullustus pärit Ameerikast, kus kõik on suur, suurem ja kõige suurem. Selle nimel võetakse laenu, mida hiljem veel kaua tagasi makstakse, ka siis, kui paar juba ammuilma lahku on läinud. Kes tõesti tahavad endale sellist melu tähtsal päeval, lasku käia, aga ega see siis nende suhet kindlamaks muuda kui nende inimeste oma, kes on kooselu vaikselt registreerinud.
Aga kui kunagi peaks palju aega üle jääma ja igav hakkama, siis kindlasti ei taha ma sellest teha mingit tsirkust, kus ma 10-kilose valge kuhila sees liikuda üritan. Pigem tahan sõprade ja perega sellist traditsioonilist vanarahva pulma, kus on mängud ja sigagi vardasse aetud ning mis kestab ikka mitu päeva. Kindlasti ei toimuks see siis kuskil luksushotelli siseõuel, vaid puhteestlaslikult vana talu õuel ja ilma suure valge kitlita.
Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid mõtteid, kas ja kuidas abielluda. Eks kõigil on oma väike soov ja nipp, kuidas ta oma tähtsa päeva just omanäoliseks ja eriliseks teeb. Julgen siin kindlalt väita, et enamus naisi ei unista printsessipulmadest, mis on meile saabunud Ameerikast koos muude XXL toodetega.
