Unelmate pulma korraldamisega saab hakkama igaüks
„Ma ei näinud mingit mõtet hakata oma peas juba valmis kontseptsiooni uuesti kellelegi võõrale inimesele üle rääkima,“ selgitab Marta, miks ta otsustas pulmad oma jõududega korraldada. „Ma olen üsna maniakaalne ka, tahan, et iga detail oleks täpselt paigas.“
Ta tunnistab praegu, kui pulmadeni on veel natuke aega, et kõige keerulisem on kogu korraldusprotsessis olnud pulmareisi klapitamine pulma ajakavaga. Martal ja tema elukaaslasel oli valida, kas korraldada sajale inimesele suur süldilauapidu või sõita hoopis pulmareisile. Nad otsustasid, et pulmareis on olulisem ning valisid kauge ja eksootilise sihtkoha kasuks.
„Ma korra isegi mõtlesin ka mingeid odavamaid reisivariante, et mesinädalate pealt kokku hoida,“ meenutab Marta, „aga siis ema pani mulle mõistuse pähe. „Mõelge selle peale, et abiellute kord elus, seega pulmareis peaks olema korralik. Kreekale või Türki saate ka hiljem minna,“ ütles ta mulle. Ja oligi asi otsustatud.“”
Pulmapäev pandi paika, broneeriti koht ja toitlustus, kuid siis selgus, et laupäeva õhtul on peaaegu et võimatu Tallinnast kuhugi eksootilisemasse kohta puhkusele lennata. „Ma ei kujutanud ka ette, et pärast vastuvõttu läheksin koju, magaksin seal ja siis hommikul sõidaksin pulmareisile. Kindlasti tahtsin, et reis algaks samal päeval,“ ütleb Marta. „Vaidlesin selle üle isegi ühe reisikonsultandiga, kes ei saanud üldse aru, miks ma tahan registreerimisega samal päeval kuhugi sõita. Temaga suhtlemisest jäi üsna ebameeldiv tunne.“
Marta sõnul ongi tal pulmade korraldajatele kaks suuremat soovitust. Esiteks mõelge, kui oluline on teile pulmareis, uurige, millal on kõige lihtsam reisi alustada, ja siis planeerige oma pulmapidu selle järgi. Teiseks paneb ta südamele, et kui abiellujad on üsna paindlikud koha, toidu ja muude teenuste osas, tuleks kohe vahetada teenusepakkujat, kes tundub esimesest hetkest liiga resoluutne või muul moel sobimatu.
„Kui inimesega suheldes tekib kohe alguses tõrge, ei saa eeldada, et suhtlus peaks edaspidi sujuvamaks minema. Pole mõtet oma närve rikkuda ja tegemist on ikkagi minu pulmaga,“ jääb Marta resoluutseks. „Mul on õigus seda pidada nii, nagu ma ise tahan. Minul õnneks klappisid suhted kohe koha operaatoriga ja pulmareisi broneerisime lõpuks ikka ise internetist.“
Veel soovitab Marta mõelda eelarve peale. Nagu juba öeldud, investeerisid nemad peigmehega suure peo asemel pulmareisi. Kokku hoidis Marta aga mujaltki. Näiteks maksis tema pulmakleit vaid pisut üle 100 euro — naine valis eBayst sobiva õmbleja, saatis oma mõõdud interneti teel kohale, Hiinas õmmeldi kleit valmis ja saadeti Eestisse. „Ma olen kleidiga väga rahul ja ei näe mingit põhjust, miks kulutada üle tuhande euro kleidile, mida kannad korra elus,“ sõnab Marta. „Tõsi, mehele ostsime küll kasutatud ülikonna, aga seda saab ta ju ka pärast pulmi kanda.“
Kutsed valmistas Marta samuti ise. Ta arvutab, et kui valmis kutsed oleksid talle läinud maksma umbes 100 eurot, siis tema investeeris materjali umbes 30-40 eurot. „Mulle meeldib ise nokitseda ja meisterdada, mul ei ole midagi selle vastu,“ vastab Marta küsimusele, kas selle 30-40 euro sisse on arvestatud ka tema tööraha. „Kui ma ei meisterdaks kutseid, tegeleksin ilmselt selle asemel mingi muu näputööga. Seega kutsete ise tegemine on puhas rõõm!“
Muidugi ei ole pulmade korraldamine ainult lust ja lillepidu, Marta tunnistab, et korraldamisega saab ta tihti tegeleda alles vastu ööd, kui pere juba magab. Aga samas usub ta, et pulmade korraldamisega saab hea tahtmise juures hakkama vast igaüks. „Ja tehke täpselt seda, mida teie ise tahate,“ tuletab Marta veel kõigile pulmade planeerijatele meelde.
