Ma olin ikka arvanud, et esimene öö tuleb täiuslik — pulmaöö. Aga ei tulnud. Sest nagu elu on mind õpetanud, ei võrdu armastus alati abieluga ning seks ei tähenda iga kord armastust.

…õhtul pärast kontserti läksime ööklubisse tantsima. Oli ilus õhtu. Sealt väljudes ja autosse istununa tundsin, et ma ei taha veel koju minna, ei tema koju ega ka enda koju mitte. Ju siis tunnetas ka tema minu kõhklusi, sest edasi sõitsime linnast välja hotelli.

Algul istusime niisama baaris, ühel hetkel lahkus ta mõneks minutiks. Tagasi tulles poetas ta mulle pihku võtme. Ilma liigsete sõnadeta. See tähendas minu jaoks kutset, samas jättis ta selle liigutusega otsuse minu teha.

Loomulikult tundsin ma hetkeks hirmu. Jõin oma pokaali tühjaks. Alkoholist kehasse voolanud soojus vähendas minu kartust. Kas ma peaksin talle ütlema, et ma pole enne seksinud, või mitte?

Andsin võtme talle tagasi. Ilma liigsete sõnadeta. Tema näol ei peegeldunud pettumus, vastupidi, ta kallistas mind. See oli armas. Tundsin ennast taas enesekindla ja kõhklustest vabana. Tegin ettepaneku, et võiks minna ja vaadata, mismoodi tema valitud tuba välja näeb. Ja ma ei kahetsenud seda otsust.

Lahkusime hotellist öösel pärast seda, kui olin temaga seksinud. Pärast esimest ööd kohtusime veel. Oleksin temaga suhtlemist jätkanud, kuid ta lahkus oma äri tõttu Eestist…

Hea, et minu esimene partner oli aastaid minust vanem ja kogenum. Mitte et nooremaga oleks esimene seks fiaskoga lõppenud, lihtsalt tema elukogemus ja teadlikkus lisas ka mulle enesekindlust.