Miljonid naised üle kogu maailma on lugenud ülbe miljardäri ja argliku kolledžiplika pöörast armulugu ja hullumeelseid seksiseiklusi ning igatsevad samasugust põnevust ja pöörasust ka ise kogeda. Pesu- ja seksimänguasjade poodide müüginumbrid on tänu raamatule tõusnud lakke, sest raamatust julgust saanud naised varuvad endale Christian Grey “mängutoas” olevat varustus. Samuti kasutavad naislugejad seda raamatut relvana ja võrdlevad oma kaasasid ülivõimeka ja -rahaka Christian Greyga. Loomulikult pole ses võrdluses vaestel meestel lootustki…

Samuti ei maksa eeldada, et pensionieale lähenevad härrased lihtsamalt pääsevad. Ka neilt ootavad nende prouad magamistoas samasuguseid trikke ja nippe. Paraku ei suuda ega tihtipeale tahagi Grey`lt õppust võtta ja sidumismänge ning kolmetunniseid seksimaratone korraldada, naised pettuvad ja lahutus ongi ukse ees.

Feministid on kärmed kritiseerima ja keelustama meeste soovidest juhinduvat pornot, mille järgi iga õige naine peaks olema suurte rindadega nümfomaan, ent kas pole E. L. James teinud samamoodi liiga meestele, tekitades neis tunde, et utoopilised seksfantaasiad ja probleemide lahendamine kirgliku sadomasoseksiga on just see, mida naised vajavad?

Muidugi on tore, et naiskirjanikud kirjutavad järjest julgemalt ka Grey-taolisi vürtsikaid romaane, kuid üks asi on ülistada seksi ja hoopis teine asi on luua ebareaalseid illusioone, nagu “Grey” seda teeb. Kui naised hakkavad meestelt eeldama, et naiste vajaduste rahuldamine on nende jaoks sama lihtne kui käeraudade avamine, jäävad mehed ebavõrdsesse seisu.