Miks on paljudel eestlastel probleeme kondoomi kasutamisega, ma tõesti ei tea. Olen kuulnud loendamatul arvul naistuttavate lugusid sellest, kuidas nad olid kaitsmata vahekorraga nõus, kuna viimasel hetkel selgus, et kummalgi pole kondoome kaasas.

„Aga sinuga on ju kõik korras,“ pidavat mehed sellistel hetkedel naistele kinnitama. Jah, naisega võib-olla ongi kõik korras, aga seda, kellega oli see mees eile, nädal, kuu või aasta tagasi, see naine ju ei tea. Ning kui mees sinuga vahekorras olles kondoomi ei kasuta, jätab ta selle ilmselt peale tõmbamata ka teiste naistega seksides. Mis tähendab, et sa ei või mitte kunagi olla kindel, kas tal on mõni haigus või ei ole — eriti kuna (Eesti) mehed ei käi ka just ülemäära tihti arstlikus kontrollis.

„Aga ilma kondoomita on ju palju parem,“ olevat teine populaarne veenmismeetod. Võimalik, aga kui palju parem on peagi pärast kaitsmata vahekorda avastada, et sa pole küll õnneks rase, aga selle eest on sul… noh, näiteks klamüüdia. Või herpes. Või süüfilis. Või — miks ka mitte — HIV.

„Minuga seda ju ei juhtu,“ kinnitavad endale ilmselt paljud. Aga miks ei või juhtuda? HIV pole Eestis enam ammu ainult süstivate narkomaanide haigus ja see ei tohiks kellelegi tulla suure üllatusena ning ühel mu naistuttaval diagnoositi mõned aastad tagasi süüfilis, mille ta oli saanud kaitsmata seksuaalvahekorrast mehega, kes „tundus piisavalt usaldusväärne, et mitte kasutada kondoomi“ ja „pealegi oli ta abielus“. See tuttav on kõrgharidusega ja hea palgaga täiesti intelligentne naine, kelle jaoks oleks suhteliselt suur osa probleeme jäänud olemata, kui ta oleks olnud piisavalt kindlameelne mitte seksimaks ilma kondoomita.

Kondoomita seks juhututtavaga on meie aja vene rulett. Sul võib vedada, aga võib ka mitte ja ma tõesti ei mõista, miks nii paljud naised ei hooli oma kehast piisavalt, et keelduda kaitsmata seksist. Kas 15 minutit naudingut on väärt loobumist kogu ülejäänud elust? Või on need väärt tervisega riskimist?

Ma leian, et ei ole. Ma tõesti ei mõista, kuidas naised usaldavad oma keha ja tervise vabatahtlikult selliste meeste kätesse, keda nad tegelikult sisuliselt ei tunnegi. Sellega ei taha ma kellelegi moraali lugeda — igal inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ja kellega ta oma seksuaalsust jagab. Aga juhuseksiga kaasa minnes tasuks meeles pidada, et kondoomi nõudmine ei ole mingi piinlik kapriis, vaid täiesti normaalne käitumine ja kui mees ei ole sellega nõus, tuleb riided selga tõmmata ja minema kõndida. Välja arvatud muidugi juhul, kui enesetapp ongi planeeritud tulevik.