Teadlased näitasid ka, et taandunud stressi positiivne mõju vältas vähemalt seitse päeva, mis annab mõista, et kasu on pikaajaline, vahendab ScienceDaily.

“Tulemused aitavad mõista, mis sunnib inimesi pingelistel perioodidel toidust lohutust otsima,” ütleb uuringu üks autoreid Yvonne Ulrich-Lai. “Küll aga on oluline ära märkida, et meie tulemuste põhjal võivad stressi mõjusid kahandada ka väikesed kogused toitu.”

Uurijad andsid rottidele kahe nädala jooksul kaks korda päevas suhkrulahust ning testisid seejärel nende füsioloogilisi ja käitumuslikke reaktsioone stressile. Võrreldes kontrollrühmaga oli suhkrut saanud rottide pulss pärast õhutatud, ent liikumist piiravatesse konteinerisse sulgemist aeglasem ja stressihormoonide tase madalam; samuti olid nad tundmatus keskkonnas varmamad ümbruskonda uurima ja teiste rottidega suhtlema.

Rottidel, kellele anti sahharoosi asemel sahhariiniga magustatud lahust, ilmnesid uurijate kinnitusel samamoodi nõrgemad stressireaktsioonid, nagu ka neil rottidel, kellele võimaldati juurdepääsu suguliselt huvitatud partneritele. Otse makku viidud sahharoos rottide stressireaktsiooni aga ei kahandanud, märgivad teadlased.

“See tähendab, et stressi alandamiseks piisas maitsvate toitude nauditavatest omadustest — nende kalorsus polnud oluline,” ütleb Ulrich-Lai.

Füsioloogilise reaktsioonina stressile aktiveerub hüpotaalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaal- ehk HPA-telg, mida reguleerib ajuelund nimega basolateraalne mandelkeha ehk BLA. Meeldivate tegevustega nagu maitsev toit ja seks tegelenud rottide HPA-telje reaktsioon stressile oli nõrgem, leidsid uurijad. Vigastatud BLA sahharoosi abil stressi ei kahandanud, mis annab mõista, et mõju avaldumiseks on vajalik BLA-neuronite töö.

“Meie uurimus näitab kätte lohutustoidu stressimaandava mõju juures võtmetähtsad neuroloogilised ahelad,” märgib Ulrich-Lai. “Vaja on edasisi uuringuid, ent nende ahelate tuvastamine võib aidata välja töötada strateegiaid kasvava ülekaalulisuse ja muude ainevahetuhäirete ennetamiseks või piiramiseks.”

Tulemused avaldati ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences veebiversioonis.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!