Macrophilia
iseenesest tähendab armastust suurte asjade vastu. Sõnaraamatutes te seda sõna ei leia, selle seksuaalset tähendust hoopiski mitte. Nimelt armastab makrofiil hiiglasi, peamiselt küll pildi peal. Enamasti on need fotomontaazhid või joonistused. Aga talle meeldivad ka fantaasiajutud erakordselt suurtest olevustest.
Makrofiilia giantess1













Nagu ikka igasuguste veidruste puhul, on siingi jäme ots meeste käes, st rohkem on mehi, kes armastavad suuri naisi. Igasuguseid hiiglannade saite leidub internetis ridamisi, vaadake või neid: Giantess magic või Sonya the Giantess. See viimane on tähelepanuväärne veel selle poolest, et demonstreerib ühte alavoolu –hiigeljalafetishiste.















Meeshiiglasi leiab internetist tunduvalt vähem, kuid siiski: Valik meeshiiglaste linke. Kas on naised-makrofiilid tagasihoidlikumad või…?

Makrofiilia hiiglane2














Surfates jäi silma veel üks alamvool - suurte loomade armastajad. Aga kuna need pildid ületasid toimetaja (niigi üsna kaugel asuva) sündsusepiiri, siis siinkohal me pilte ei näita ja linke ei lisa.

Makrofiilide lemmikfilmide hulka kuuluvad kindlasti Sõjaprintsess Xena ja Herakles, aga ka näiteks Sindbadi seiklused ja Gulliveri reisid.

Makrofiilide lemmik Herakles













Sama mündi teine külg on microphilia – väikese-armastus. Pildivalik on laias laastus samasugune, erineb vaid vaataja rakurss.