Ma olen 39-aastane mees. Naist ega lapsi mul ei ole ja ega ma polegi päris kindel, kas tahaksin sellisesse maailma lapsi juurde toota, eriti veel, kui peaks sündima poiss… Mul on tunne, et naised on nii ülbeks muutunud, et nendega on juba võimatu asju ajada. Ma olen pidanud nii palju naistelt alandusi taluma, et ega ma ei julgegi neile enam läheneda. Kui vanasti läks mees naisega tutvuma, siis oli nii, et kui naine oli huvitatud, siis ta oli armas ja häbelik ning kui ta ei olnud huvitatud, siis keeldus ta kohtingust kenasti ja viisakalt. Nüüd on millegipärast kõigil naistel vaja mehi paika panna ja alavääristada. Mina seda ei talu, kui naine minu üle nalja viskab. Võib-olla tõesti pole mul piisavalt kõrge enesehinnang, aga kuidas saab ükski mees taluda seda, kui naine talle alguses eemalt naeratab, aga siis, kui mees temaga rääkima läheb, siis ta lihtsalt naerab mehe välja? Kuhu on kadunud inimlik viisakus?
Nii ma olengi muutunud selliseks, et isegi kui naine mulle kutsuvalt naeratab, siis ma ei julge temaga rääkima minna. Eriti veel sellisel juhul, kui ta on koos sõbrannadega. Siis on naised ju veel eriti õelad. Olen hakanud mõtlema, et vähe sellest, et ilmselt jään ma üksikuks, et äkki ma isegi ei seksi enam kunagi… Pole just meeldiv väljavaade, aga ma ei oska midagi teha. Miks naised on selliseks muutunud?
Kirjutage Naistekale, kas ka teie arvates on ka naised ülbeks muutunud ja mis võiks olla selle põhjus? Ja kuidas meie, naised, saaksime seda vaest meest julgustada?
