Misjonäripoosi kaitseks
Üleöö oli misjonäriasend ajaloo prügikasti heidetud. Kui te tahtsite ajaga kaasas käia ja oma elu kontrollida, tuli teil mehe alt välja pugeda ning võtta üle kontroll, vastasel juhul võisite orgasmiga igaveseks jumalaga jätta. Aga kas kõigi nende uute asenditega on naised hakanud sagedamini orgasmi saavutama? Kas kogu see gümnastika ning improvisatsioon on parandanud seksi kvaliteeti?
Tüdruku parim sõber
Lähenege asjale sellisest vaatenurgast: kas te näete parem välja abikaasa kohale kummardudes, sünnitusarmid helendamas ning kõik muu kotitamas – või tagasi nõjatudes, pea ülespoole suunatud, huuled ootusärevalt avali ning juuksed padjal? Misjonäriasend on naiselik ja ahvatlev ja ärge mitte püüdkegi väita, et see ei ole erootiline. Ajage selg kumeraks, vaadake abikaasale “tule ja võta mind” pilguga otsa ning te näete, kuidas talle sada paari jalgu alla tuleb.
Kõigist asenditest on see kõige esteetilisem. Te ei pea oma keha häbenema, kuna abikaasa katab sellest enamuse ära. Ja naised ei tunne muret selle pärast, kuidas nad vahekorras hakkama saavad. Selle asendiga saab igaüks hakkama. Lebage selili, pea mõtetest tühi, kui välja arvata see, et te nuputate, kuidas too imelik plekk küll lakke sai. See on ideaalne asend lõõgastumiseks ning seksi nautimiseks.
Ükski muu asend ei tekita teis nii armastavat ja kirglikku tunnet ega too partnerit teile nii lähedale. Näod vastastikku saate te teineteisele silma vaadata ning teineteist uurida. Te võite jälgida ta näoilmeid – mis on iseenesest erootiline kogemus – ja teie käed on vabad, et teda silitada või ta tugevalt oma embusse haarata. Misjonäriasend sobib hästi ka vahekorra lõpetamiseks, sest te olete selles teineteise embuses.
Mõnda naist heidutab selle asendi lihtsus. Kui igaüks saab sellega hakkama, ei taha nemad seda ette võtta. Ja ka asendi nimi ei tule asjale kasuks. Väidetavalt tõid misjonärid selle asendi vanadesse Euroopa impeeriumidesse kui “sündsa asendi”. Ka see teadmine ei pane kedagi ihast vabisema.
Kuidas head veel paremaks teha
Kui misjonäriasend ei paku teile rahuldust, tuleb seda veidi korrigeerida. Üks-kaks kõva patja puusade all võimaldavad peenisel sügavamale tungida ning see võib asja oluliselt muuta. Abikaasa võib olla nii kõrgemal kui madalamal, nõjatudes taha, et teid vaadata, või ette, et sosistada ja suudelda. Te võite sirutada jalad välja, et pinget lisada, või ajada nad laiali, ja kui te olete heas vormis, põimida need mehe vöökoha ümber või asetada üks või mõlemad jalad ta õlgadele. Ta võib hoida teie käsi üle pea või teie võite hoida voodiotsast kinni, et end tema vastu suruda. (Kes ütles, et misjonäriasend on allutamine?) Ta võib nõjatuda rohkem ühele poolele, siis saate teineteise genitaale silitada.
Tagamaks sügavamat ühet misjonäriasendis, soovitab New Yorgi psühhiaater Avodah Offit, raamatu The Sexual Self autor, väikest variatsiooni: “Tõmmake põlved rinna peale, seejärel ajage nad piisavalt laiali, et abikaasa nende vahele ära mahuks. Tõstke sääred tema selja peale ning toetage tema raskus oma reitele. Kui te tahate end liigutada, siis võite end koos temaga edasi-tagasi kiigutada.
Selle asendi eelis on Offiti sõnul see, et selleks ei pea olema kuigi nõtke. Mehe raskuse enda peale võtmine võimaldab teil vahekorda mõnevõrra kontrollida ning orgasm on lihtsam, kuna ühe on sügavam. Samas hoiatab ta, et selleks asendiks peab olema sobiv kehakuju ning et mõnele paarile ei sobi see sugugi. Maksimaalse naudingu saamiseks misjonäriasendist tasuks praktiseerida vanu Kegeli harjutusi. “Ainuüksi Kegeli harjutused aitavad orgasmi saada,” ütles Offit. “Või te võite suruda oma häbememokad ja kiitori mehe keha vastu.”
Absoluutselt ideaalne asend
Kui sellest ei piisa, et veenda teid, et misjonäriasend on midagi enamat kui vaid selili lebamine, siis on ülim aeg, et te õpiksite selgeks CAT-i - suguühtes joondumise tehnika, mis väidetavalt stimuleerib G-punkti ning kliitorit ja soodustab üheaegset orgasmi.
Alustage tavalise misjonäriasendiga, ainult et mees tuleb kogu keharaskusega teie peale, selle asemel, et oma raskus küünarnukkidele toetada. Seejärel liigub ta umbes viis sentimeetrit edasi, et ta vaagen oleks teie oma kohal. Põimige oma jalad ümber tema reite ning suruge oma keha üles, kui tema liigub tagasi, nii et te tunnetaksite kerget stimulatsiooni. Asja võti peitub surves ning vastusurves ja liigutuste (aeglase kiikumise) rütmilises koordineerimises.
“See asend ei ole automaatne, vaid väike seeria kohandumisi,” kommenteeris tehnika autor psühhoterapeut Edward Eichel. See ei seisne lihtsas liigutamises, vaid koordineeritud liikumises. “Ja kui te mõlemad tunnete, et olete orgasmini jõudmas, peate laskma sel aeglaselt tulla, mitte katsudes seda kiiresti saavutada. Uskuge, ega see tulemata ei jää.”
Kui kõik need juhised on teie indu jahutanud, siis püüdke asend ja kontakt õigeks sättida suguühteta, et ainuüksi liigutused oleksid nauditavad, soovitab Eichel. “See on jagatud tegevus,” ütles Eichel, “nii ideaalne, et see on peaaegu poeeetiline.”
Lõppkokkuvõttes on kõige tähtsam, kuidas te ise mingisse asendisse suhtute. Kui te tunnete, et misjonäriasend kammitseb teid ega stimuleeri, siis ei lase see teid seda nautida. Sellisel juhul ei aita ka mingid korrektiivid. Mis aga puutub sellesse, et misjonäriasendis nähakse allumist, siis peegeldab seks sageli seda, mis toimub ülejäänud suhtega. Kui te proovite uusi asendeid vaid seepärast, et teie abikaasa seda tahab, siis olete te allutatud, millisesse asendisse te end ka ei väänaks. Mehe peal olemine ei tähenda domineerimist, kui te teete vaid seda, mida tema soovib.
