Puhas seksisõprus on vaid illusioon: loe, mis võib olla sellise suhte valus tagajärg

Meie aeg lubab teha kõige erinevamaid valikuid vaid väheste piirangutega. Mis siis on normaalne? Kuidas teha kindlaks suhete tüüpe? Mõistuseabielu, suuremeelse sõbra ülalpeetav... Mõned paarid teatavad aga, et nendel on lihtsalt sõprade vaheline seks. Kas seks saab olla lihtsalt sõbralik? Milles seisneb selle mugavus ning milline on ta hind?

Pole vastutust

Olla suhtes ilma igasuguse vastutuseta on paljas illusioon. Paradoksaalsel kombel eitavad paljud suhtes olijad mitte üksnes oma vastutust, vaid ka suhtes olemise fakti ennast.

Loomulikult on suhe vastutus, vastutus on aga küpsuse tunnus. Viimaste aastate ohjeldamatu infantiilsus on seotud mitte üksnes eluea pikenemisega, vaid ka selle kvaliteedi tõusuga. Varem oli täiskasvanuks saamine pealesunnitud ja varane: lastele delegeeriti küllalt suur vastutuse koorem. Nüüd on see minimaalne. Enamgi veel — on perekondi, kus lastel puuduvad igasugused kohustused ka pärast täiskasvanuks saamist.

Inimene on loomult laisk. Ning kui on olemas võimalus mööda hiilida vastutusest, arenemisest ning täiskasvanuks saamisest, siis seda ka enamasti kasutatakse.

Ning siis tekib paradoks — täiskasvanud suguküps keha ja lapselik infantiilne mõtlemine. Tulemuseks on täiskasvanud inimese seksuaalne käitumine ning lapselik vastutamatus.

Kui kahe inimese vahel on seksuaalne või romantiline side, siis on need suhted igal juhul teatud kindlat tüüpi. Kummalgi partneril on oma osa kohustustest. Selle fakti eitamine ning teatamine: „Meil ei ole suhet“, on lihtsalt püüd vältida vastutust.

Mille poolest on siis seks sõprade vahel nii peibutav?

1. Võimalus vältida vastutust, mis juba iseenesest annab tunnistust infantiilsusest.

2. Emotsionaalse ohutuse illusioon. Justkui poleks seotuse „ohtu“. See on oluline nende jaoks, kes on tundnud hingevalu ning langetavad valikuid kaitsmaks oma südant haiget saamise eest. Selline seks sobib ideaalselt lähisuhet kartvale intimofoobile.

3. Minimaalne panus suhtesse või siis üldse selle puudumine. Pole tarvis ei emotsionaalseid ega ka materiaalseid investeeringuid partnerisse.

4. Pole vaja arvestada partneri eripära ja vajadustega. Ei pruugigi teda praktiliselt tundma õppida. Võib keskenduda vaid endale ja oma huvidele. See on variant egoistidele.

5. Sellises suhete tüübis on rohkem ettearvatust ning vähem perspektiivi kontakti arenemiseks. Ärritunud inimesed, kes kardavad muutusi, eelistavad kindlust.

Sõbrustamine võrdsetel alustel. Kui mõlemad partnerid on rahul sellise olukorraga, pole probleemi. Ometi tekib sageli situatsioon, milles üks partneritest tahab vaid „sõbralikku seksi“, teine aga loodab suhete arengule.

1. Oma arusaamad partnerist ja suhetest tuleb läbi rääkida otse ja ausalt. See vähendab arusaamatuste tekkimist. Mis sinule näib iseenesest mõistetav, ei pruugi seda teise jaoks olla.

2. Siinjuures jääb aususe printsiip kõige efektiivsemaks. Kui rääkida otsekoheselt oma vajadustest ja ootustest, saab partner neile samuti ausalt reageerida. Kui arusaamad ei lange ühte, ei raiska kumbki pool asjatult aega.

3. Kui partner pole valmis emotsionaalselt lähedasi suhteid looma, tuleb sellega arvestada. Jah, aja jooksul võib ta ümber mõelda, ent enamikel juhtudel seda paraku ei toimu ning sa riskid ajakaotusega, kui jätkad üritamist.

Mõtle järele, miks sa tahad just selle inimese südant võita? On ta tõesti seda väärt? Või on sinus ärganud hasart, hirm saada eemale tõugatud või hoopiski jonn?

4. Partneri valikul pole oluline mitte üksnes see, millised on ta omadused, vaid see, kuidas ta sinusse suhtub. Näiteks võib Tom Cruise olla just selliste omadustega, millistest sa unistad. Paraku ei aima ta, et sa üldse olemaski oled.

5. Suhetes on tarvilik „anda-võtta“ tasakaal. Asümmeetria viib süsteemi tasakaalust välja hävingu poole. Kui ühe partneri ootused on suuremad, kui teine on valmis andma, ähvardab suhet lõpp. Ühest saab „ohver“, teine on aga „agressor“.

Mõnel juhul mängib „seks sõprade vahel“ asendavat rolli, kuna ei ole tõelisi tundeid. Ometi segab see alateadvuslikult tõeliste suhete tekkimist. Kui tassis on vana tee ning seda on tass täis, siis uut ja värsket teed ei saa sinna juurde valada.

Allikas: Psihhologia, september-oktoober 2016