Räägi seda lapsele kurejuttude asemel
Anna lapsele õiget ja elutervet teavet siis, kui see talle huvi pakub ja ta seda vajab. Laps kasvab seksuaalselt terveks inimeseks läheduse ja helluse kaudu. Tema arengut austav õpetus on kõnelemine tunnetest, oma peaga mõtlemisest, õigustest ja kohustustest. See on väärtushinnangute kasvatamine, eetika ja inimlikkus.
Seksuaalsus on minapildi ja Eneseväärikuse oluline osa. Need arenevad üheskoos. Sinu kui vanema ülesanne on seda kaitsta. Sellest sõltub, kui lähedale tulevikus teine inimene lastakse, milline partner valitakse, kuidas paarisuhtes hakkama saadakse.
Ära karda seksuaalsusest kõneldes Huumorit. Naljakas juhtum oma lapse- või noorukiea mälestustest mõjub teinekord rohkem kui pikk loeng. Ühtlasi aitab see lapsel mõista, et ta pole oma murede ja probleemidega üksi: ka vanem on olnud kunagi kimpus vistrike ja krigiseva häälega. Asi, mille üle on naerdud, ei tundu enam nii hirmutav või kole.
Inimkehast kõnelemise viis hakkab mõjutama, kuidas laps kogeb ennast, oma keha ja selle erinevaid kohti. Kui vanem suudab kõnelda tunnustavalt ja positiivselt, annab ta lapsele võimaluse kogeda ennast ja kõiki oma kehaosi samamoodi.
Kõige esimene seksuaalkasvataja on Kodu. Sealsed hoiakud mõjutavad lapsi tugevalt. Kodus õpib laps tunnetest kõnelemist, helluse väljendamist, armastust, usaldust ja turvatunnet. Kodu on tingimusteta armastuse kool. Kodust saab laps kaasa hinnangud. Niisugused mõisted nagu mehelikkus, naiselikkus, hellus, lähedus, nauding ja armastus saavad varakult külge kas heade asjade sildi või siis teadmise, et tegu on millegi alaväärse ja halvaga. Turvaline, hindav ja kaitsev kodu annab elutervele seksuaalsusele parima kasvamisvõimaluse.
Üks seksuaalkasvatuse võtmesõnadest on Loomulikkus. Kõnele lapsega loomulikult, asjalikult, segadusse sattumata. Arutle ja vestle temaga. Ära halvusta! Arvesta, et näiteks eneserahuldamine pole lapsele sama, mis see on täiskasvanule.
Lapsepõlve seksuaalsuse eesmärgiks pole need seksuaalsed sündmused mis täiskasvanul, nagu orgasm või suguühe. Lapse meelest on eneserahuldamine iseenda hellitamine, normaalne, turvaline ja hea asi. Selle abil saab ise ja omas tempos tutvuda keha tundmuste ja reaktsioonidega.
Oma keha puudutamine toob lohutust, turvalisust, head enesetunnet. Eneserahuldamine juhib Naudingu juurde. Nauding ei ole halb! Naudingukasvatuski on osa seksuaalkasvatusest. Kui tahad, et su laps kujuneks tasakaalukaks, on tark õpetada ta nautima. Väärtustama ennast ja elu. Õpeta laps leidma tasakaalu töö ja puhkuse, nõudmiste ja rahulolu vahel.
Seksuaalsus On. Seda ei saa eitada ega kõrvaldada. See ei ole paha. See on väärtuslik, ainulaadne, väga isiklik asi, mida saab õppida jagama. Seksuaalsus areneb kogu elu jooksul.
Küsimustele vastates mõtle väärtushinnangute ja hoiaku kasvatamisele, täiskasvanu on laste arusaamade ja hoiakute kujundaja. Positiivsus on tähtis! Laps salvestab eeskuju lähedusest, rääkimise viisist, suhtumisest naistesse, meestesse, heterotesse ja homodesse. Häbi ja vastikuse märgid jätavad lapse seksuaalsusele sügava jälje. Ära unusta, et lapse tegusid, jutte ja keha puudutavad reageeringud kõnelevad talle, kas tegemist on ilus-imelise või inetu ja häbiväärse asjaga.
Väärt allikaks on Raamatud. Vanemad ei pea kõigest kõnelema, oluline on positiivne suhtumine. Hangi koju teatmeteoseid, kust laps saab otsida vastuseid oma küsimustele.
Ära unusta, et Seks on täiskasvanute teema! Seksuaalsus on meis kõigis sündimisest alates, ometi tuleb lasta lapsel olla laps! Teda ei tohi suunata kogemuste ja teadmiste poole, mis pole talle eakohased.
Laps ei pea nägema täiskasvanute seksuaaleluga seostuvat. Küll on hea, kui ta näeb täiskasvanuid suudlemas, kallistamas. Vanemate omavaheline lähedus aitab tekitada turvatunnet.
Tee, mis tuleb Täiskasvanuks saamisel läbida, pole kerge. Jaga oma järeltulijale teavet. Ühtlasi püüa meenutada, mis tunne oli olla laps: segadus oma areneva sugupoole, identiteedi ja keha pärast on loomulik. Toeta oma last. Laps areneb etapiviisi, tal peab laskma kõik etapid läbi teha. On hea, kui oskad need etapid ära tunda ja heaks kiita, toetada eakohast käitumist.
Unistused on need, mis aitavad tulevasele õnnelikule paarisuhtele suurel määral kaasa. Vanema ülesanne on toetada lapse unistusi. Julgustada, et kusagil on ka tema jaoks keegi. Usu oma lapsesse. Usalda teda.
Vanem saab lapse seksuaalset arengut toetada kõige paremini nii, et ta laseb lapsel olla seksuaalne olend omal, lapselikul moel.
Privaatsusele ja piiridele on kõigil Õigus. Lapse uudishimu on loomulik, täiskasvanu saab sellele panna piirid oma parima äranägemise järgi. Kui laps küsib midagi liiga intiimset, saab talle öelda, et see on isiklik asi, millest kõnelda ei soovi.
Seksuaalsust ei pea häbistama. Küll tuleb õpetada, et on reeglid selle kohta, mis sobib ja mis mitte. Sea sõbralikult piirid sellele, kuidas ja kui palju laps oma keha uurib, samas ära lämmata ega pane pahaks seksuaalsuse seda külge.
Väikelapsele on tussu ja noku ning kõrv ja nina samaväärselt huvi pakkuvad kohad. Nende uurimises pole midagi häbiväärset, sel moel saab laps teada, mida tähendab olla inimene. Ometi on lapsele kasulik, kui ta õpib seksuaalsusega seotud sobilikkuse reegleid samamoodi nagu kõiki teisi käitumisreegleid.
Ära unusta armastust! Anna lapsele mõista, et sa armastad teda täpselt sellisena, nagu ta on. Armastus peab olema jätkuvalt kuulda, näha, tunda. Armastades kasvatad inimesi, kes on suutelised armastama.
Millises vanuses mida õpetada?
Kuni 2aastased: kogu keha on hea, kõigi kohtade jaoks on head nimed. Lähedus, rahustavad puudutused, turvalisus. Nautimine ja enda puudutamine on lubatud, küll ei saa kõiki kohti igas olukorras puudutada.
Kuni 4aastased: selgita lihtsalt paljunemist. Lihtsad vastused küsimustele. Tüdrukud, poisid, naised, mehed on ühtemoodi head.
Kuni 6aastased: õige sõnavara kehaga seoses. Suguelundite erinevused. Käitumisreeglid: privaatsus, kõike ei ole kombeks teistele näidata, teiste nähes teha. Igaühe keha on tema enda oma, iga selle koht on väärtuslik, seksuaalsus ja armastamine on toredad asjad. Tunnete nimetamine ja nende valitsemine.
Kuni 8aastased: info keha ja ka murdeea kohta. Erinevuste tunnistamine. Käitumiskombed, sõpruse reeglid. Ohtlike olukordade äratundmine: on haigeid inimesi, kes soovivad last seksuaalselt puudutada. Kuidas ohtlikuna tunduvates olukordades tegutseda.
Kuni 10aastased: seksuaalsus võib viia tegudeni, see on aga alati vabatahtlik. Õige ja vale tegutsemise erinevused. Seksuaalsust puudutavad väärtushinnangud ja normid. Eneseväärikuse ja enesemääramisõiguse tugevdamine.
Kuni 12aastased: selgita, mis on õige, mis vale, mis lubatud, mis keelatud. Kohmetusest, tundlikkusest, ebaküpsusest kõnelemine. Lähedusega kaasnev turvalisus.
Kuni 14aastased: ära hülga oma järeltulijat, ükskõik kui raevukalt ta sind tõrjub, teeb rumalusi, eksisamme. Ole oma lapse jaoks kohal, kui ta sind vajab. Kõnele kurameerimisest, sõprusest, usaldusest. Seksuaalne areng on astmeline, oma sisemist ebakindlust tasub kuulata, kiiret ei ole.
Kuni 16aastased: rasedusest ning suguhaigustest hoidumiseks tuleb neist asjadest kõnelda. Toeta ja hooli. Õpeta vastutust: mida see tähendab, kuidas kantakse vastutust seksuaaltervise osas. Väärtuskasvatust, piiride seadmist ja tugevat toetust läheb vaja kogu aeg, kuni täiskasvanuks saamiseni.
