Sa ei suuda meenutada, millal te kallimaga viimane kord seksisite? Miks see nii on läinud?
Kas nii peabki olema?
Nii läheb paljudel paaridel — tasapisi jääb nende elus seksi aina vähemaks. Vahel nad lausa avastavad, et ei suuda isegi meenutada, millal see viimane kord oli. Kauaaegsetes suhetes on seksi vähenemine seaduspärane protsess. Kuidas aga olla siis, kui üks partneritest ei taha seksi üldsegi? Või muutub see mõnus tegevus otsekui iseenesest ebameeldivaks? Ja seda ilma skandaalideta, ilma meeleheitlike katseteta seda kõike taastada. Ühel päeval partnerid lihtsalt avastavad, et seksi pole ammu olnud ja ei tahagi nagu enam eriti. Miks see nii on läinud?
Tavaline ja enamasti õige vastus on, et seksist on saanud igavust tekitav rutiin. Sageli antakse sellistele paaridele tavapärast nõu: seksis tuleb leida uudsust ja mitmekesisust. Inimesed võivad ju üritada mitmekesistada oma seksi, ent sageli on see vaid ajutine võte. Lisaks jääb tähelepanuta veel üks oluline aspekt, nimelt, kuidas rutiin võib suhetes üldse tekkida? Iseenesest see üle ei lähe. Igavus ja rutiin on mitmete protsesside tulemus. Rääkimata juba sellest, et „mitmekesisuse“ all võib mõista ka uue partneri otsimist.
Värskenda oma suhteid ja õnn ongi käes, kõlab veel üks nõuanne. Ja taas kerkivad küsimused. Mida tähendab tunnete värskendamine? Ja kuidas see üldse juhtus, et suhted on „tuhmunud“? Mida tegid partnerid, et värskus on kadunud? Just selliseid küsimusi tulebki küsida.
Põhjuseid otsimas
Seksuaalsete kontaktide vähenemise põhjuste hulgast, võib välja tuua väliseid, mis on seotud eluviiside iseärasustega, ning seesmisi, mis on seotud partnerite isiklike eripäradega. Need kõik on omavahel tihedalt seotud. On arusaadav, et üleväsimus või partneri nõrk füüsiline toonus (istuv eluviis, ülesöömine jne) mõjutavad erutust ja iha. Samas tuleks eelkõige pöörata tähelepanu sellele, milline on kontakt partnerite vahel? Kontakti kaotus ilmutab end eelkõige vitaalsuse vähenemises.
Vitaalsus on inimese energia üldine tase, tema võime tunnetada oma soove, neid väljendada ja realiseerida. Meile kõigile on ühel või teisel moel tuttav seisund, kui sukeldume rõõmuga mingisse tegevusse, tundes toimuvast naudingut. See on elujanu, huvi toimuva vastu nii eneses kui ka maailmas.
Vitaalsus on tihedalt seotud emotsioonidega, sest nimelt need annavad meile eluenergia. Nimelt need, mitte intellekt ja mõistus. Igasugused pingutused emotsioone alla suruda alandavad vitaalsust ning süvendavad apaatiat, mis praktikas tähendabki „iha puudumist“. Alaneb psühhoemotsionaalse ning kehalise rahuldusega seotud seksuaalsus. Kust peakski tulema rahuldus, kui emotsioonid on alla surutud?
Seetõttu on kõige olulisem küsimus, mida peaks endalt küsima: kui teie paaris on seksuaalsus kustumas, siis mil moel te kustutate oma vitaalsust, mida te teineteisega suheldes alla surute, mida ignoreerite? Kui suudate sellele vastata, tekib ka võimalus midagi muuta.
Mis on valesti?
Just need allpool toodud vead tekitavad jahenemist seksis. Mis siis toimub?
1. Ignoreerite konkurentsi
Arvatakse, et kui juba on abiellutud, siis võib end lõdvaks lasta. Vajalik inimene on kätte võidetud ning nüüd võib loorberitele puhkama jääda. Selline tunne võib tekitada olukorra, kus abikaasad ei vaata teineteist kui võimalikku võõra kire objekti. Samas pole saladus, et end naisena ja mehena tundvad abikaasad näevad ikkagi enese ümber ilusaid naisi ja mehi. Ning sageli tekib hinges valik: „Kas jään temaga või lähen ära?“. Hoolitsus ühiste laste eest ei puutu asjasse, sest emaks ja isaks jäetakse lastele ikkagi, igas olukorras. Abikaasadeks aga mitte alati.
Teadvustamine, et konkurents jätkub ka abielus olles, sunnib endale tähelepanu pöörama. Samas tõukab see inimesi, kes pole kindlad oma veetluses, patoloogilisele armukadedusele või üritusele abikaasat alatasa kontrollida. Seda selle asemel, et püüda taastada suhteid, mis oleksid partneri jaoks olulisemad kui juhuslikud suhted kellegi teisega!
Vahel aga annavad abikaasad teineteisele mõista, et nad polegi nii väga veetlevad ega pole olnudki. Siit ka vähenevad kehalised kontaktid.
2. Ignoreerite kehalist kontakti
Meil peetakse tähtsaimaks intellekti ning keha võetakse pahatihti kui objekti teatavate sihtide saavutamiseks, mitte kui isiksuse osa. Selle tulemusel, vaatamata olemasolevale fitnessi ja tervislike eluviiside kultusele, ei pööra enam suur osa pereinimesi tähelepanu oma kehale. Pärast seda, kui möödub armumise eufooria, muutub seks naudingust rituaaliks ja kohustuseks, sest kui tundlikkus ei ole arenenud, on ka seksuaalne nauding piiratud.
Tähelepanu oma väljanägemisele ei tähenda ilmtingimata tähelepanu sellele, kuidas keha välja näeb. Sageli ei erine „täiuslike“ vormide esindajad tunnetuslikus plaanis nendest, kes üldse ei pööra oma kehale tähelepanu. Ja jutt ei käi parameetritest, vaid võimest tunnetada oma keha, olla lõdvestunud ja toonuses. Jutt käib rõõmust oma keha üle, liikuvusest ja energilisusest.
3. Te ei arenda intiimsust
Intiimsus suhetes on potentsiaalne võimalus jagada partneriga kõiki soove, tundeid ja mõtteid. Kõige suuremaks takistuseks teel intiimsuse tekkimiseni on häbi — emotsioon, mis peatab inimeste igasuguse liikumise teineise poole. Häbi on seotud eemale tõukamise, naeruvääristamise ning üksinduse kogemusega. Eriti on häbile allutatud seksuaalne sfäär. Teineteise ees ollakse ju alasti mitte ainult hingeliselt, vaid ka kehaliselt.
Paljuski just eemale tõukamise hirmu ja häbi tõttu ei suuda partnerid rääkida teineteisele, mis neile seksis sobib või ei sobi, mis meeldib, mida tahaks muuta või katsetada. On väga keeruline olla emotsionaalselt alasti, eriti, kui seksis on nii palju keeldusid ja piinlikkust tekitavat. Ja kui ka tavasuhtluses pole partnerid teineteisele avatud. Kui partner on tähelepanelik ja tundlik ning suhtub kaaslasesse austusega, vaid siis on võimalik lihtne ja avameelne vestlus tundlikkusest, rahulduse saamisest, keeldudest ja lubatust. Enamgi veel, avameelsus ja intiimsus „tavalises“ elus lubab emotsionaalsusel lisanduda seksi, muutes selle rutiinist millekski palju enamaks.
4. Ignoreerite erinevusi
Paari armastusse suhtutakse sageli kui vaadete ja tegevuste ühtsusesse. See on aga suur viga. Suhete alguses aitab see tõepoolest tugevdada sidet partnerite vahel. Ent pikemas perspektiivis tekitab see igavust. Kui mees ja naine ei imiteeri ühist meelt, kui nad tegelevad erinevate asjadega ja hobidega, on see suhtele lausa kasulik. Konfliktid ühtedel või teistel teemadel on normaalne ja loomulik asjade kulg. Samas on konfliktide vältimine kindel tee isolatsioonile nii suhetes kui ka seksis. Kui abikaasad ignoreerivad pingeid, mis nende vahele on kogunenud, siis mõjutavad need kindlasti ka seksi. Kogunenud ja välja ütlemata jäänud solvumised, tigedus, hämmeldus — kõik see mõjutab voodielu.
Psühholoogiline ühtsus viib selleni, et alles jääb küll õrnus ja lähedus, ent seksuaalset energiat jääb väheks.
Kas kõik saab korda?
Selgub, et seks pikaajalistes suhetes kaob siis, kui partnerid unustavad ära, et nad on mees ja naine (mitte ainult isa ja ema), kellel on olemas kehad, on ihad, mis on suunatud muu hulgas ka teistele meestele ja naistele; kui surutakse maha erinevused, kui kaovad intiimsus ja usaldus. Uute suhete jaoks piisab sageli uudsusest. Pikaajalistes suhetes on aga vaja rohkem tähelepanu pöörata oma isiklikule vitaalsusele.
Allikas: Domašni Otšag, juuni 2017
