Ma tõesti ei tihka sellest oma mehele rääkida. Peale ära leppimist ei julenud ma seda kohe üles tõsta, sest kartsin, et ta hakkab uurima, et kes mulle selliseid asju õpetas ja meie niigi habras suhe võib seetõttu kannatada saada. Ajapikku loobusin talle rääkimise mõttest hoopiski. Ma ei kujuta ette, et ma ütlen oma konservatiivsele abikaasale, et kuule ole meheks ja anna mulle voodis väike laks kirja. Ma olen isegi üle 40-aasta vana ja ei ole enam plikake, kes voodis igast imevigureid teha tahaks... või olen?

Samuti kardan ma, et mehele jääb minust mulje, nagu oleksin ma mingi ekstreemne sadomaso tüüp. Ma ei mõtlegi seda, et tahaks nahkkostüümi üll tõmmata ja siis üksteist piitsaga peksta, kuid natukene karmim seks on minumeelest lihtsalt võrratu! Mul on hea meel, et mu juhusuhe mulle seda näitas, kuid olen nüüd samas ka õnnetu. Ma ju enne teadnud, mida taga igatseda, kuid nüüd on huvitava ja toreda sekskogemuse mälestused eredalt mu silme ees…

Ka ei saa ma oma probleemi sõbrannadega jagada. Kunagi tõstatasin seltskonnas naljaga pooleks selle teema ja mu sõbrannade silmad olid suured kui tõllarattad: “Kes küll SELLISEID asju teeb?”. Peale seda olen suu kinni hoidnud ja nendega seda teemat enam tõstatada ei taha. Samas ei tundu loogiline, et olen ainuke!

Kuidas küll saaksin oma mehele oma salasoove tutvustada ilma, et ta minust halvasti arvaks?

Loe veel: TOP 6: Naiste levinumad seksifantaasiad" href="http://naistekas.delfi.ee/suhted/seks/top-6-naiste-levinumad-seksifantaasiad.d?id=58062798">TOP 6: Naiste levinumad seksifantaasiad