Voodipsühholoogia — kuidas mõjutavad sekspoosid teie suhet?
Esineb hulgaliselt juhtumeid, kus teatav poos peaks anatoomilisest seisukohast võttes rahuldama mõlemaid osapooli, ometi pole see kaugeltki nii — „miski oleks nagu valesti”.
Taolised vastuolulised tunded võivad tekkida sellest, et iga poosi jaoks võib kummalgi partneril olla psühholoogilisest seiskohast võetuna oma arusaam. Eriti suured raskused (ja isegi konfliktid) tekivad siis, kui kummalgi partneril on ühe ja sama asendi suhtes oma vaade, oma tunnetus ja hinnang.
„Näod vastamisi” asendeid
Peab mainima, et kõik taolised poosid rahuldavad inimestevahelises seksis eelkõige kommunikatiivset funktsiooni — so suhtlemisvajadust. Teatavasti puuduvad loomadel taolised asendid. Inimestele on aga intiimelus sageli vaja mitte niivõrd füsioloogilist rahuldust saada, kuivõrd ühtsuse ja ühinemise tunnetamist…
Mees peal
Ning just „mees peal” poos rahuldab seda vajadust kõige paremini. Paljudele naistele on see asend omamoodi kaitstuse sümboliks — kui mehe keha katab ta praktiliselt üleni…
Seda poosi nimetatakse tavaliselt misjonäripoosiks. Sinna juurde kuulub lugu sellest, kuidas saarel elavad metslased, kes olid harjunud „suhtlema” loomaasendites, jälgisid imestusega, kuidas misjonärist paarike armatses… Ometi pole see lugu kuigivõrd tõene. Sellise asendi variante on leitud eelajalooliste inimeste kaljujoonistelt. See aga kinnitab kaudselt ülaltoodut: seksi sotsiaalne funktsioon tekkis juba väga ammu. Ning seda poosi võib nimetada mitte misjonäripoosiks, vaid inimeste poosiks. .
Kuid kõnealuse asendiga kaasnevad probleemid algavadki sealt, kust tekivad erinevad „sotsiaalsed tõlgendused”. See võib ühelt poolt olla ühinemine, teisalt aga — rõhumine (mehe vaatevinklist vaadates): näe, kuidas olen su alla surunud, sa ei saa liigutadagi! Niisiis rahuldab see asend suurepäraselt mehi, kes tahavad eelkõige rahuldada oma isiklikku võimutunnet, eriti jõupositsioonilt lähtudes. Ning siis polegi nende jaoks enam tähtsust sellel, et praktiliselt liikumatu partner kaotab võimaluse kaasa aidata ning sel moel saab mees üpris kehva rahulduse osaliseks. Kuid sellise mehe jaoks on füsioloogilise rahulduse saamine teisejärguline, peamine on — alla suruda…
Naise seisukohast võib selline asend olla ka põlguse ja ükskõiksuse sümboliks — minu asi on pikali heita ning jalad laiali lükata. Edasi tehku ise, mis tahab, mul ükskõik!… Nimelt sellises asendis eelistavad olla naised, kes ei salli oma mehi. See on veel üks põhjustest, miks selline poos nii populaarne on. Sageli muutub seks perekonnas kohustuseks. Ning just selles poosis ei pea naine vaeva nägema nende kohustuste täitmisel…
Ja tulebki nii välja, et kui mees tunnetab poosis ühtsustunnet, naine on aga ükskõikne või siis ihkab partner selle asendi abil rahuldada oma võimuiha ja naine — kaitstuse tunnet, jääb nende vastuolude puhul keegi kindlasti rahuldamata (vaatamata sellele, kui hästi see asend ka ei sobiks nende anatoomiliste iseärasustega). Ja vastupidi — kui selline kehade asetus ei stimuleeri mitte eriti hästi peamisi erogeenseid tsoone, kuid vaated langevad kokku — on asend mõlema jaoks suurepärane.
Naine peal
Teine selle grupi levinud poos on naine peal. Üldiselt on see füsioloogiliselt õigem, sest reeglina on naine mehest kergem. Ometi sellise kehade kontakti puhul on tugevat survet teineteisele tunduvalt vähem, ja ka põhiline aktiivsus on antud naisele. Seetõttu soovitatakse antud asendit aktiivsetele naistele ja väsinud meestele. Seda lähtuvalt füsioloogilisest seisukohast. Kui aga algab psühholoogia, siis tekivad ka spetsiifilist laadi konfliktid.
Sellest aga edaspidi, ometi tuleks nüüd ära märkida, et mõned meie mehed (eriti need, kes peavad end eriti kõvadeks kuttideks), kuigi on pärast tööd väsinud, ei või ometi lubada naisel või sõbrataril „peale istuda”! See alandavat nende mehelikku eneseväärikust. Ainus, kellega võib seda asendit praktiseerida, on prostituut, keda otsekui alandati juba sellega, et ta osteti ja seega on mees nüüd klient-tellija, kes võib endale rahulikult lubada lesimist, kuni ostetud daamike tööd teeb… Näete nüüd, kuidas muutub kõik sõltuvalt psühholoogilistest ja sotsiaalsetest aspektidest! Tehniliselt poleks aga nagu midagi muutunud.
Ja sellised väärastunud arusaamad tekitavad raskusi nii meestele (kes lahendavad oma intiimseid probleeme oma naistega, seejuures liigutavad end vaevu või jäävad ilma hädavajalikust lõdvestusest), kui ka naistele, kes saavad aru, et mees on väsinud, ning võtaksid rõõmuga initsiatiivi oma kätesse, kuid too ei luba sellist poosi kasutada…
Huvitav on see, et erinevad naised hindavad seda poosi erinevalt. Ühtedele see meeldib, kuid mitte selle pärast, et võivad ise valida kehadele vajalikku kontaktinurka ja liigutuste rütmi, vaid just seetõttu, et tahavad psühholoogiliselt tunda end „üleval” -mehe kohal. Eriti, kui nad sotsiaalses elus on tugevama poole poolt alla surutud, ning see ei meeldi neile sugugi. On olemas ka osa naisi, kes vaatamata oma aktiivsusele suhtuvad sellesse asendisse üpris külmalt. Ja seda sellepärast, et taolises olukorras — „mees lamab ja kaifib, sina aga teenindad teda…”
Loomulikult on olemas kõikide pooside puhul partnerite vastastikuse aktiivsuse võimalus. Olgu või erinevas astmes: poosis „mees peal” saab naine teatavasti soodustada vastastikust (ja eelkõige iseenese) rahuldamist. Täpselt samuti, kui partnergi „naine peal” poosis pole ilma jäetud võimalusest liikuda, oma kaaslast enese vastu surudes. Kui aga peamist osa hakkavad taas etendama mitte füsioloogilised aistingud, vaid psühholoogilised, ning kui peamiseks muutub sugude suur vastasseis — tekivadki konfliktid.
