Kõige enam lahutusi tuleb statistika kohaselt ette esimesel (16%), kolmandal (18%), seitsmendal-üheksandal (28%) ning kaheteistkümnendal-viieteistkümnendal (22%) abieluaastal.

Mis siis sel ajal toimub? Kuidas perekriis üle elada? Kas on võimalik selleks valmistuda?

Esimene aasta: tunnistage oma nõrkusi

Sellel ajal vahetab argipäev välja romantika ning abikaasad hakkavad märkama teise väikseimaidki puudusi. Esimese aasta kriis on seotud teineteise tundmaõppimise keerukusega, aga ka võimetusega kehtestada toimivaid suhteid partneriga.

Näiteks olete teie suur puhtusearmastaja, tema puhul on aga loominguline korratus täiesti tavaline. Või on tema harjunud lugema igat senti ning koguma raha suuremateks väljaminekuteks, teie aga kulutate raha meeldivate pisiasjade peale. Sellist nimekirja võib jätkata lõpmatuseni.

Mida teha? Tunnistage oma nõrkusi ja puudusi, arutage omavahel läbi kõik, mis teid häirib ning mõelge, mille puhul saate järeleandmisi teha, mida aga mitte mingil tingimusel ei kannata. Kõige tähtsam on õige motivatsioon.

Pole vaja korrutada: sinu igavene korralagedus ajab mind hulluks! Tooge mängu tolmuallergia, see mõjub kindlasti. Ärge unustage, et armastus ei kao kusagile. Kirg kasvab lihtsalt üle sõbralikuks armastuseks. See on aga juba hulga küpsem ja täiskasvanulikum tunne.

Kolmas aasta: saage laps või ostke maja

Selleks ajaks on abikaasad teineteist hästi tundma õppinud, nad on teineteisega harjunud ja end lõdvaks lasknud. Lisaks on neid sõna otseses mõttes neelanud rutiin. See tuimalt kulgev kriis võib kesta enam kui aasta.

Raske on alati ühtemoodi mõelda, ühte ja sama tahta. Ometi ei tähenda see veel, et iga vaidlus peaks üle minema skandaaliks. Tuleb õppida oma mõtteid ja soove korrektselt väljendama. Kui üks partner on sunnitud pidevalt oma tahtmisi alla suruma, väljub varjatud solvumistunne kindlasti varem või hiljem kontrolli alt.

Mida teha? Mõned partnerid valivad passiivse ootuse. Nad eelistavad peitu pugeda ning paremaid aegu oodata. Mis siis ikka, äkki mõnel läheb see ka korda. Seda aga juhtub üpris harva.

Teine väljapääs on otsustada muutuste kasuks. See on just see aeg, mil kaasad hakkavad mõtlema lapse muretsemisele, remondile, kinnisvara ostmisele… Te vajate ühist asja, mis teid lähendaks.

Viies aasta: ütle mehele, et ta on armas

Sellel ajal on kriis tihti seotud naise tööleminekuga pärast lapsega kodus veedetud aega. Pealesunnitud erakluse järel algab tal nüüd täiesti uus elu. Tema kohustuste hulk suureneb. Ta peab hoidma puhtust ja soojust kodus, leidma aega lapse ja mehe jaoks, arenema professionaalses plaanis ning lisaks veel hea välja nägema.

Sel ajal kipub suhtlemine mehega muutuma konkreetsete ülesannete jagamiseks: “Vii prügi välja, paranda kraan jne.”

Mida teha? Püüdke selgeks teha, mida soovib teilt mees. Psühholoogid kinnitavad, et nad peavad pidevalt kuulma murelike meeste suust: “Ma ei vaja ei tema lõunasööke ega tema koristamist, kui ta vaid istuks minu juurde kas või viieks minutiks ja ütleks, kui armas ma talle olen.”

Tuleb nõustuda, pole just palju tahetud. Rääkige, suhelge, jagage ümber kodused kohustused, ja kõik tuleb suurepäraselt välja. Tegelikult on teie peamine ülesanne lõdvestuda. Isegi kui kraanikausis on hunnik pesemata nõusid, külmik aga jumala tühi, pole see põhjus tormata kõike korda tegema. Minge hoopis vanni, tellige toit koju ning vaadake koos mehe ja lastega huvitavat filmi.

Vaid emotsionaalselt puhanult suudate lahendada nii töö- kui ka olmeprobleemid.

Seitsmes aasta: alustage ühist äri

Selleks ajaks on abikaasad koos paljutki üle elanud, romantika on aga suhetest täiesti kaduma läinud. Kõike on asutud tegema harjumusest (ärkama, tööle minema, koju tulema, õhtust sööma, telerit vaatama või arvuti ees istuma, vahetevahel seksima ning uinuma kumbki oma teki all). Psühholoogid nimetavad seda monotoonsuse kriisiks.

Mida teha? Just seitsmendal abieluaastal hakkavad kaasad teineteisele truudust murdma. Ent see pole eriti tulemuslik. Enamasti järgneb pärast eufooriat süütunne ning sügav depressioon. Püüdke kindlustada oma peret uute hobidega, tegelge spordiga või ühise äriga.

Äratage uinuvad tunded uute muljete abil, korraldage endale uuesti mesinädalad. Psühholoogide arvates ei tasu karta kriise, sest need näitavad meile, et on saabunud aeg peatuda, tagasi vaadata, õigesti hinnata olevikku ning häälestuda tulevikule.

Kaheteistkümnes aasta: minge sugulastele külla

Sellel ajal vaatavad abikaasad tagasi oma elule, mõtlevad õnnestumistele ja kaotustele, võrdlevad oma edu eakaaslaste eduga. Juba on täidetud enamik elu esimese etapi ülesannetest: on olemas teinepool, lapsed on kasvanud, olemas on ka ametialane staatus. See on individuaalse “keskea kriisi” aeg. Toimub peresiseste väärtuste ümberhindamine.

Ning kumbki mõtleb sellele, kas ta on äkki teinud vea, ühendades oma elu inimesega, kes ta kõrval on.

Mida teha? Psühholoogid soovitavad paaril süüvida mälestustesse. Sagedamini vaadata perekonnapilte ja videoid, külastada sugulasi ning korraldada teineteisele peoõhtuid. Ja ärge mõelge halvale! Elate juba nii kaua aastaid koos — te ei saanud ju eksida!

Paljud kriisid võivad olla seotud ka tähtsate sündmustega, mis muudavad teie ühist elu. Õnneks saab ka nendest jagu.

Kui sünnib esimene laps

Lapse sünniga muutuvad kaasade rollid. Nad pole enam lihtsalt mees ja naine, vaid isa ja ema. Seetõttu võivad nende isiklikud suhted lahustuda vanemlikes kohustustes. Lisaks hakkab mees üsna sageli lapse suhtes armukadedust tundma, kuna naisel jääb nüüd aega vaid väikese jaoks.

Mida teha? Lapse kasvatamine on ühine ettevõtmine. Ometi ei tohi lubada vanemlikul armastusel välja tõrjuda armastust abikaasa vastu. Need kaks tunnet võivad suurepäraselt kõrvuti eksisteerida.

Korraldage oma elu ümber. Määrake kindlaks osad. Püüdke enamikku toimetusi koos teha, nii leiate ka teineteise jaoks rohkem aega. Võtke mõneks tunniks lapsehoidja ja minge koos kinno või paluge vanaema abi ning õhtustage restoranis.

Töökaotus

Eriti teravalt elavad seda üle mehed, sest nemad on ju peamised perekonnatoitjad. Midagi on viltu karjääriga, materiaalsed võimalused kahanevad — ning kogu oma viha, solvumise ja agressiivsuse toob mees koju. Talle on alandav elada naise rahakoti peal.

Mida teha? Rahu, ainult rahu! Sellisel hetkel on tähtis abikaasade ühtsustunne, usalduslikud suhted ja moraalne tugi. Aidake mehel üle elada keerulist perioodi, mil tal tuleb käia töövestlustel.

“Tühi pesa”

Lapsed on suureks saanud, kodunt välja lennanud ning oma pere loonud. Seetõttu tunnevad vanemad pahatihti, et elumõte on kaduma läinud.

Mida teha? Eks nüüd ole palju vaba aega. Tuletage meelde, kuidas sellest vanasti puudu jäi. Elage enda jaoks — jalutage, suhelge sõpradega, käige teatris või kasvatage lilli. On täiesti võimalik, et see periood möödub vägagi kiiresti ning teie “pesa” täitub uuesti, seekord juba lastelastega.

Kas sinu peres ongi kriis käes?

Kas on tõsi, et viimasel ajal teie peres

  • on tekkinud erimeelsused finantsküsimustes?
  • on sagenenud vaidlused tühiste asjade pärast?
  • puudub harmooniline seks?
  • ei väljendata sõnades armastust ja austust partneri vastu?
  • lahendatakse konflikte kõrgendatud hääletoonil?

    Kui vastasite jaatavalt kas või kahele küsimusele, on teil põhjust oma suhete üle tõsiselt järele mõelda.