Abielu lahutamisele mõeldes tuleb kõigepealt selgeks teha, kas erimeelsustest hoolimata on abielu lahutamisega seotud protseduurid võimalik läbida ilma kohtusse pöördumiseta. Lisaks abielusuhte lõpetamisele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata ka ühisvara jagamise ning laste kasvatamiseks mõeldud elatise saamise võimalustele. Kui abikaasad on ühel meelel nii lahutuse, vara jagamise kui ka laste kasvatamise ja elatise küsimustes, võivad nad abielu lahutamiseks esitada perekonnaseisuametisse ühise kirjaliku avalduse. Abieluvara hulka kuuluvat kinnisvara saab sel juhul jagada notari juures.
Muu vara jaotamise viisis võivad abikaasad ise kokku leppida, kuid sageli võib olla mõistlik kõik vara jagamise kokkulepped lülitada ühte lepingusse. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb pöörduda kohtusse, mis tähendab, et lahutusega kaasnevad kulud on kindlasti suuremad.
Lahutus võib olla emotsionaalselt raske, mistõttu soovitakse see kiiresti selja taha jätta. Tihti jäetakse just sel põhjusel abieluvara jagamata. Notari soovitus oleks siiski luua selgus ka varalistesse suhetesse, mis hoiab ära hilisemad probleemid. Kui abikaasad jätavad ühisvara jagamata, siis jääb see vara ühisvaraks ka pärast abielu lahutamist.
Milline vara kuulub ühisvara hulka, mis läheb lahutamisel jagamisele?
Perekonnaseaduse järgi on abielu jooksul omandatud vara abikaasade ühisvara. See põhimõte kehtib juhul, kui pole sõlmitud abieluvaralepingut, milles võib olla teisiti kokku lepitud. Kuigi abieluvaralepinguid hakati Eestis sõlmima alles 1990. aastate teisel poolel, tuleb vahel ette, et mõni aasta tagasi sõlmitud abieluvaralepingus abieluvaralepingu kohta tehtud otsust ei mäletata täpselt.
Vara õigusliku staatuse kindlakstegemisel on määrav just nimelt vara soetamise aeg. Enne abielu sõlmimist ja pärast abielusuhete lõppemist omandatud vara on abikaasa lahusvara ning abielu kestel soetatud vara on ühisvara, sõltumata sellest, kelle nimele see on registreeritud või kelle teenitud raha eest ostetud.
Seaduse kohaselt on abikaasade osad ühises varas võrdsed. Kohus võib vara jagamisel sellest reeglist kõrvale kalduda ja otsustada vara jagamise mittevõrdsetes osades, näiteks juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara eest või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö või kulutuste arvel.
Kui abikaasad on otsustanud oma elu eraldi edasi elada, kuid ei ole seda ametlikult vormistanud, peavad nad silmas pidama, et teise abikaasa nõusolek võib olla vajalik väga mitme tehingu tegemiseks. Nii näiteks ei saa nad kinnisasju müüa, kinkida ega pantida teise abikaasa nõusolekuta. Sama probleem tekib ka juhul, kui abielu lahutamisel pole ühisvara jagamist toimunud, mistõttu võib jagamata ühisvaraga tehinguid tehes tekkida vajadus endise abikaasa kaasamiseks. Kui endine abikaasa ei anna näiteks müügiks oma nõusolekut, tuleb vara jagamiseks ikkagi pöörduda kohtusse.
Abielu jooksul pärimise, kinke või omandireformi käigus varade tagastamise teel omandatud vara, samuti enne abiellumist omandatud vara ning isiklikud tarbeesemed on seaduse kohaselt abikaasa lahusvara. Paraku võib ka ühe abikaasa lahusvara muutuda abielu kestel ühisvaraks, näiteks juhul, kui lahusvaraks oleva ehitise juurde erastatakse abielu kestel maa, võib tekkinud kinnistut lugeda abikaasade ühisvaraks.
Kui lahutatud abikaasad on oma vara jaganud, võivad nad oma vara käsutada, kuidas soovivad, ega pea selleks küsima endise abikaasa nõusolekut. Kui ühisvara on jagatud, on lahutatud abikaasa pärandvaraks kogu tema vara. Endisel abikaasal ei ole sellele varale mingisugust õigust.
Kas lastel on vanemate lahutuse ja vara jagamise juures ka mingi sõnaõigus? Näiteks kui on tegu majaga: kas sinna alaealiste lastega elama jääv vanem peab teise poole eksabikaasale n-ö välja maksma?
Lastel seadusest tulenevat õigust vara jagamisel kaasa rääkida pole, kuid on täiesti loomulik, et vanemad arvestavad vara jagamisel laste huvidega. Juhtum, kus lepitakse kokku, et üks abikaasa jääb koos lastega ühisvara hulka kuuluvasse majja elama ning peab mingi osa selle väärtusest teisele välja maksma, on täiesti võimalik eeldusel, et selline on mõlema poole tahe ning muid otstarbekamaid võimalusi teisiti otsustada pole.
Kuidas pärandub lahutatud abikaasade vara?
Kui ühisvara ei ole jagatud (abikaasad on endiselt abielus või pole lahutuse korral vara jaganud), siis moodustab ühe abikaasa surma korral pärandvara tema lahusvara ja tema osa abikaasade ühisvarast.
Kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed, siis läheb surnud abikaasale kuulunud pool ühisvarast jagamisele pärijate vahel. Selle poole suhtes on seadusjärgseks pärijaks ka üleelanud abikaasa, kauem elanud lahutatud abikaasal ei ole õigust seda poolt pärida.
Üleelanud abikaasal tuleb arvestada, et kui pärijaid on peale tema teisigi, siis seni vaid temale ja abikaasale kuulunud (ühis)varal saab olema mitu kaasomanikku. Kaasomandis oleva vara valdamine ja kasutamine toimub aga seaduse kohaselt vastavalt kaasomanikevahelisele kokkuleppele. Samaga peab arvestama lahutatud abikaasa, kui ühisvara polnud jagatud.
Just jagamata ühisvara tõttu võib tekkida ka olukord, kus endine ja üleelanud abikaasa peavad kokku puutuma pärand- ja abikaasade ühisvara eraldamist puudutavate küsimuste otsustamisel.
