Elan mehega koos vaid selleks, et mitte üksi olla
Muidugi ootan minagi oma ellu kedagi, kes südame kiiremini põksuma paneks ja annaks põhjust end hommikuti veidi rohkem üles lüüa. Samas ei ole see just eriti lihtne, kui elad koos teise mehega. Lahku minna? Lihtsalt heast peast eraldi kolida tundub kuidagi vaevarikas ja tülikas, kui kedagi teist silmapiiril pole. Nii et kuidagi surnud ring, või mis?
Tegelikult on ju hea ka, et mees majas. Kui wc on umbes või laevärv väikest värskendust vajab, siis ei pea küla peale otsima minema, kes aitaks. Õhtuti on seltsim ka, saad kellelegi teleka ees kommentaare jagada või täitmist ootavat veiniklaasi ulatada.
Seksisime me vist viimati umbes 2,5 aastat tagasi. Minul on küll olnud vahepeal ka kõrvalsuhteid, kuid nüüd juba üle aasta mitte kedagi. Seda, mida tema teeb, ma ei tea. Ei hakka uurima ka. Igatahes välja pole käskinud mul kolida, nii et ilmselt kedagi uut ja tõsist silmapiiril ei paista.
Elame küll tema majas, kuid kuna teenin temast rohkem, siis välja viskamisega mind eriti hirmutada ei annagi. Reisidel käime kumbki eraldi, kuna tema rahakott ei kannata neid paiku välja, kuhu mina minna sooviksin ning ma ei näe ka põhjust, miks peaksin ise tema eest maksma. Pealegi käivad nad oma sõpruskonnaga iga-aastatel suusa/õllereisidel, nii et võib-olla teda kauged riigid väga ei huvitakski.
Vanemate juures käime küll tavaliselt koos ning nemad meie perekorraldusega kursis pole. See võib samuti olla üks põhjuseid, miks me niimoodi pikalt vinduma oleme jäänud. Saame kumbki teineteise perekonnaga hästi läbi ning kuidagi imelik tundub emale või ämmale rääkida ka, et kuule, me pole juba aastaid seda vanainimeste asja teinud.
Nii pea ei paista, et midagi ka muutuma hakkaks. Kui äkki siiski leian kellegi, kelle poole süda tõmbab, siis võtan hea meelega koera ja kassi kaenlasse ning kolin praegusest kodust välja. Nii kaua aga jätkub asi vana rada pidi. Kui just tema kedagi leia...
