Probleemid, mis viivad lahutajad juristide juurde nõu küsima, on üldjuhul seotud vara jagamise ja lastega (lapse elukoht, suhtluskord lahus elava vanemaga ja elatis).
Loomulikult on ka lahutus ise probleemiks, sest põhjustab emotsionaalseid üleelamisi. Seetõttu on paljudel juhtudel lahutajal raske muudes küsimustes õigesti otsustada. Solvumise, pettumise ja muude negatiivsete tunnete taustal võidakse kas olulistele lahendust vajavatele küsimustele käega lüüa või siis teatatakse uhkelt pead püsti hoides, et “pole mul vaja sinult midagi, saan ise hakkama”. Hiljem tuleb aga tõdemus, et oleks ikka võinud…
Olukorras, kui lahkuminek on juba toimunud, üritatakse sellest tulenevatele tagajärgedele lahendust leida ja võib ka igasuguseid arusaamatusi tekkida.
Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt (jõustunud 1.07.2010) on võimalik abikaasadel oma varalisi suhteid reguleerida kolmel viisil, valides varaliste suhete liigiks varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe.

Statistikaameti andmetel sõlmiti Eestis 2012. aastal 5888 abielu. Samal aastal avati riiklikus abieluvararegistris 2718 registrikaarti, mille nähtub, et tulevased abikaasad valisid varasuhete liigiks varalahususe 1732 korral ning vara juurdekasvu tasaarvestuse 423 korral, abieluvara lepinguid sõlmiti kokku 5632. Seega võib nentida, et enamikul juhtudel on abikaasad valinud kas teadlikult või teadmatusest varalistest suhetest varaühisuse, mille puhul tekitab vara jagamine hilisema lahutuse korral just enim vaidlusi. Tuleb arvesse võtta, et varaühisuse põhimõtet kohaldatakse ka enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist abiellunutele, kes oma varalisi suhteid eraldi abieluvaralepinguga reguleerinud ei ole. Seega on asjakohane selgitada just varaühisuse valinud paaridel tekkivaid probleeme.

Ei pea alluma survele

Praktikas on juhtumeid, et lahutuse korral ei mõista üks abikaasa, milline vara kuulub ühisvara hulka ning milline mitte. Näiteks olukorras, kui majanduslikus mõttes jõupositsioonil olev meessoost abikaasa selgitab naisele, et kuivõrd maja on kinnistusraamatu andmete järgi tema nimel, puudub tal igasugune õigus seal viibida, ei tohiks naine sellisele mõjutusele alluda.
Esmalt on mõistlik välja selgitada, milline abikaasadele kuuluv vara on ühisvara ja milline lahusvara. Oluline on teada, et juhul, kui kinnisvara on abielu jooksul soetatud, võib see olla siiski ühisvara, sõltumata kinnistusraamatu kandest. Asjaolu, et meessoost abikaasal on olnud suurem sissetulek, millega on soetatud ühist vara, ning ta on justkui rohkem panustanud ühisesse varasse, ei anna kehtiva perekonnaseaduse kohaselt vara jagamise korral mehele õigust suuremale osale.

Loe edasi ajakirja Mari augustinumbrist!