Ei taha meestega koos pissida!

Uuema aja võikamaid leiutisi on kindlasti unisekspeldik. Ähkiv ja haisutav meeskolleeg kõrvalkabiinis võib päeva ikka täiega pekki keerata. Rahulikust ninapuuderdamisest ja huulekontuuri joonistamisest pole juttugi — teeme kähku, mis häda pärast vaja, ja minek!

Oli kunagi niisugune telesari nagu „Ally McBeal“, kus mängis see anorektiku mõõtudega Calista Flockhart, niisuke kenake ja armsake, pigem nukk kui inimene. Seal käiski elu põhiosa vetsus: käimlas algasid ja lõppesid armulood, tehti teatavaks põrutavad otsused ning süttisid ja purunesid lootused. Mehed ja naised kasutasid ühist WC-d märgatavalt suurema enesestmõistetavusega, kui see siin Eestimaal kombeks on.

Pikantseid seiku ja meeleolukaid vahejuhtumeid võib ühispeldik pakkuda küll ainult teoreetiliselt või siis teleekraanil. Tegelikkuses on asi lihtsalt vastik.

See põhiline tegevus, mille pärast vetsu minnakse, ei eelda ju iseenesest mingit seltskonda, pigem lausa vastupidi. Tahaks ometi üksi olla, tahaks, et sind ei kuuleks teised ja et sina ei peaks kuulma, mis teised teevad.

Ent ühispeldikus pole sa kohustatud osa saama mitte ainult sookaaslaste väljutusprotsessidest, vaid ka vastassoo omadest. See on kirjeldamatult jälk, sest meestel kaasnevad vastavate protseduuridega enamasti ebatsensuursed häälitsused ja täiesti talumatud odöörid.

Nähes, et meeskolleeg siirdub vetsu poole, jääb naisel üle ainult põgeneda. Me ei ole niimoodi loodud, et koos meestega pissida!

Aga vahel pole valikut. Oled näiteks vaikselt vetsu lipanud ja loodad, et saad omad asjad ilma ülearuste silmade-kõrvadeta ära toimetada, kui äkki kuuled, et keegi siseneb. Püüad vaikselt teha seda, mille pärast tulid, aga tunned tülgastust.

Keskmiselt kord kuus on naisel vaja veel hügieenitarvetega krabistada. Siis mõtled, kas kõrvalkabiinis on mees või naine ja kuidas see talle kostab. Äkki tunneb vere lõhna, käib mõte peast läbi.

Eriti hull on asi, kui satud kogemata mõne meeskolleegi kõrvale siis, kui tal on vetsus mastaapsemaid asju õiendada. Aroomid levivad paratamatult ka kõrvalkabiini ning tekitavad vastupandamatu tahtmise põgeneda, saagu siis tehtud see, mille pärast tuldud, või mitte.

Peaasi, et ei peaks peegli ees kohtuma sellega, kes neid hääli ja aroome tekitas! Muidu on keeruline pärast tööasju ajada, kui meelde tuleb.

Mõningatel meestel on kombeks vetsus ajalehti lugeda, ning kõige halvem osa meessoost ei suuda sellest jälgist kombest hoiduda isegi mitte töö juures. Nad võtavad ajalehe vetsu kaasa, istuvad potil südamerahus kas või pool tundi, küsimata sellest, mitu naiskolleegi selle aja jooksul vastikustundega maadeldes vetsu uksel ringi pöörab. Kas keegi teine neid peldikus käinud ajalehti veel pärast lugeda julgeb, on enam kui kahtlane.

Osal meestel pole kombeks pärast vetsuskäimist käsi pesta ja seda on kole konstateerida. Mis tundega sa pärast temaga koosolekulaua taha istud, kui tead, et ta käsi ei pese? Peaaegu võimatu, eks ole.

Palju kergem oleks, kui ei teaks. Ent kui ettevõttes on unisekspeldik, siis on selliste teadmiste tekkimine kolleegide kohta paratamatu. See on emotsionaalselt koormav ja saastab närvisüsteemi.

Erinevalt meestest on naistel kombeks ennast meikida ning meik tahab vahetevahel ikka uuendamist. Ent mismoodi sa ennast puuderdad, kui sinust napi poolteise meetri kaugusel ähib üks meeskolleeg? Võimatu.

Põgened ja püüad koridori peegli ees kiiruga puudri ninale kanda. Kui koridor juhtub hämaram olema, siis pole huulevärvi lootust uuendada — kui sa just nii osav ei ole, et sellega käsikaudu toime saad.

Ei tea, millest see tuleb, aga naised ei tegutse vetsus mitte iial nii vastikult kui mehed. Naised lasevad kabiini õhuvärskendajat, kui selleks on põhjust, ning jätavad endast maha puhta tualetipoti.

Mehed pole vist näiteks üldse kuulnud, milleks on ette nähtud poti kõrval seisev hari. Naised ei ähi ealeski mitte ühegi käimlas sooritatava toimingu juures ja pesevad alati käsi. Meeste puhul on see kahjuks pigem erand kui reegel.

Sellest peaks täiesti üheselt järelduma, et mehed ja naised ei pea mitte ühes peldikus käima. Kui ühed käivad vetsus lehti lugemas ja peavad ennast üleval pehmelt öeldes nagu loomad, siis tuleks nad ühiskonna paremast osast ehk naistest väljutusprotsesside ajaks otsustavalt ja lõplikult eraldada.

Tegelikult, loomad toimivad sellistel puhkudel ikka meestest tunduvalt delikaatsemalt, nii et palun nende käest siinkohal vabandust.

Unustagem see meeste ja naiste võrdsustamise tuhinas mõtlematult Maarjamaale imporditud manduva lääne jõle leitis ning laskem naistel jääda naisteks.

Mehi küll niikuinii ümber ei kasvata, aga me pole ometi kohustatud osa saama nende eritussüsteemi iseärasustest ja väljutusprotsessiga kaasnevatest ebameeldivatest seikadest. Maha unisekspeldikud!