Enne kui kodus draama korraldad ja oma elukaaslasega tülitsema hakkad, loe see läbi!
Eks on ju konflikti lahendaminegi omal moel valu jagamine: kumbki peab saama öelda, mis talle ei sobi, haiget teeb, tema väärikust riivab vms, ja kui kumbki on nõus teist kuulama ja teda mõistma, siis leitakse kindlasti ka võimalus koos ühise lahenduse poole liikuda. Kui õpitakse koostööd tegema ka keerukates olukordades, on suhetes pinget vähem, ka see pinge, et „mis siis saab, kui me tülli pöörame“. Vahel arvatakse, et õnnelikud on need paarid, kes ei riidle. Tülid-konfliktid kuuluvad siiski lahutamatult elu ja suhete juurde. Konflikt on nii mõneski mõttes tõe hetk suhetes. Neil paaridel, kes ei põgene oma probleemide eest, ei pelga neile vastu astuda ja püüavad konstruktiivsete lahenduste poole, on ka palju suurem tõenäosus õnnelikuna
kokku jääda.
Konflikti saab ennetada
Konfliktide lahendamise kõrval peaks mõtlema ka sellele, kuidas neid ennetada.
Kõige tõhusam konflikti ärahoidmise viis on olla teiste jaoks arusaadav. See tähendab käitumisviisi, kus igal võimalusel — aga eriti olulistes küsimustes — öeldakse välja oma tunded ja mõtted, vajadused, arvamused ja eeldused. Väga paljud konfliktialged peituvad vääritimõistmises, valedes tõlgendustes, eelduses, et „ta teab nagunii, mida ma mõtlen“ või „ma tean küsimatagi, mis ta arvab“. Tasub märgata esimest konflikti-idu, mis on tavaliselt peidus ebamugavustundes, mis tekib mõne suhtlemissituatsiooni järel. Tunded on tähtsad, ei maksa neid tagaplaanile ega alla suruda. Häiriva või haigettegeva seiga puhul on esimene ravi rääkimine: oma mõtete ja soovide avaldamine partnerile, kellega seoses need tunded kerkisid, kokkulepete tegemine, et ennetada järgnevaid intsidente ja püsivama arusaamatuse teket.
Jättes konflikti-idud tähelepanuta, neid peites ja eitades laseme konflikti lumepallil märkamatult aina kasvada. See olukord lõpeb tihti emotsionaalse plahvatusega, mis võib suhtele purustavaks saada.
Kõiki konflikte ei ole võimalik ära hoida
Konflikt tekib reeglina olukordades, kus tunneme midagi väga tähtsat ohus olevat, olgu see siis meie vaimne ruum, põhimõtted või vajadused. Konfliktiga kaasnevad tugevad emotsioonid, agressiivsuse tõus ja ohutunde teke, tähelepanu ja paindlikkuse ahenemine, objektiivsuse vähenemine ja manipuleerimise suurenemine. Seetõttu pole midagi imelikku selles, et me konfliktiolukorras uksi prõmmime, häält tõstame, kipume kasutama jõudu, nutame jne. Kui emotsioonid on laes, on inimesel väga raske end kontrollida. Selles olukorras ei ole mõistlik tüli lahendama hakata. Kõige enne peab laskma emotsioonidel jahtuda, alles siis saab asuda tüliküsimuse lahendamise juurde. Enese tundmine on ka üldisemalt hea asi, ja eriti ilmneb selle vajalikkus tundeküllastes olukordades. Kui inimene teab, mil moel ta mingis olukorras reageerima kipub ning soovib seda muuta, on esmalt abi normaliseerimisest (see on OK, kui ma suurest pettumusest asju loobin) ja teisalt enda korrale kutsumisest (stopp, hinga rahulikult, ära ütle kõike, mida sülg suhu toob), nii on kergem olukorrast väärikana väljuda. Just ülemäärased emotsioonid ja subjektiivsus takistavad meid konflikti tõhusalt lahendamast. Teadlikkus oma tunnetest ja nende juhtimise oskus on konfliktis määrava tähtsusega. Kui saad aru, et sul on oma tundeid raske talitseda ja sa ei suuda neid juhtida, on targem loobuda püüdest konflikti kohe lahendama asuda. Aja maha võtmine sellises olukorras on absoluutselt vajalik. Näiteks uksest välja tormamine konflikti käigus on ju tegelikult üks viis aega maha võtta ja rahuneda. Oluline on, et siis, kui on rahunetud ja tagasi tuldud, julgetaks teema ka uuesti üles võtta. Tülide matmine algabki tihti sellest, et pärast time out´i ei söandata asjast rääkida, sest „praegu on ju kõik jälle rahulik“ ja kardetakse uut tüli. Nii nad kuhjuvadki — kuni järgmise kokkupõrkeni.
Respekti ja kuulamiseta konflikti ei lahenda
Konflikti lahendamine algab kokkuleppest: me mõlemad soovime seda, kumbki
oleme valmis pingutama, teineteist kuulama, teise vajadustega arvestama.
Teineteise kuulamine konflikti lahendamise käigus on äärmiselt tähtis. Kuidas me muidu teineteisest aru saaksimegi! Just ärakuulamine aitab mõista teise vajadusi ja tema sügavamate soovide sisu. Omi seisukohti väljendades tuleks kummalgi püüda oma vajadusi, õigusi ja tundeid võimalikult selgelt väljendada, rääkida otse ja pigem lühidalt, nii ollakse teisele paremini arusaadav.
Respekt teise inimese vastu on vajalik igas suhtlemisolukorras, kuid konflikti
lahendades on see lausa möödapääsmatu. Kuigi konflikti puhul kipume isegi
armastavat abikaasat võtma paratamatult kui vastast või isegi vaenlast, siis mõlemat rahuldavat lahendust leida püüdes tuleks teise osas olla nii hinnanguvaba kui võimalik. Vaatamata sellele, mida ja kui palju teine sinu hinnangul sulle kurja on teinud, tuleb ta tunnistada endaga samaväärseks. Oluline on ka hoiduda süüdistustest, sest süütunne paneb inimese lukku, ta ei kuule enam teise valu, sest asub ennast kaitsma.
Allikas: SuhteSiim
