Ettepanek: alimentide maksmisest kõrvale hiilivatelt rongaisadelt tuleks juhiload ära võtta!
Ühel päeval tema ülikondi keemilisse puhastusse viimiseks ette valmistades kontrollisin taskuid, mis tavaliselt tühjad olid, kuna ta alati väga hoolikalt need ise tühjendas, aga nii igaks juhuks. Ühest taskust leidsin pangakaardi maksekviitungi kahe öö eest Saaremaa hotellis ajal, mil ta oma jutu järele oli tööreisil Rootsis. Väga imelik. Tean ju küll teoreetiliselt, et mehed võivad oma naisi petta. Aga ma ei kujutanud ette, et minu mees mind nii veidralt alt veab. Õigemini ei kujutanud ette kuidas see minuga juhtuma peaks. Miks ta pidi mulle valetama, kus ta asub? Kas kartis, et tulen kontrollima? Ja kui ta seal teise naisega oli, miks ta mulle ei rääkinud sellest, et ta enam minuga ei taha olla ja tahab teise naisega hotellis hullata? Kas see on niisama kiim või on tal uus suur armastust? Miks mina sellest midagi ei tea? Olukord tundus üleni ebaõiglane.
Valetamine näitab, et inimene on täielik argpüks
Kõige rohkem haiget teebki valetamine. Valetamine näitab kahte asja: seda, et inimene on täielik kott ja argpüks, kes ei julge tõtt tunnistada ning tekkinud olukorrale koos ausalt otsa vaadata ja lahendust otsida, ning teiseks, et ta ei austa oma partnerit võrdsena.
Kõik oma partnerit petvad inimesed on väärtusetud argpüksid. Julged teha — julge tunnistada. Kui ei julge — ära tee. Kui koos ei meeldi, lähme lahku. Mõlemad saavad võrdse vabaduse uut elu alustada. Aga nii pole aus mäng, et kodus hoolitseb su eest üks inimene aga oma hellused viid teistele. Teine lugu on muidugi siis, kui on kokkulepe, et seksimine väljaspool kodu on teatud tingimustel lubatud.
Täispaketina mees uuele tibile ei kõlvanud
Ma seadsin mehe fakti ette. Keerutas, mis keerutas ja punastas ja puikles aga lõpuks tunnistas üles, et ööbis jah teise naisega Saaremaal ja valetas mulle, sest kartis mulle haiget teha. Ma sain ju niimoodi palju rohkem haiget. Aga hea küll, kui juba koos magasite, siis mine selle teise naise juurde elama ka. Läkski.
Natukese aja pärast sai mu mees töölt kinga. Selgus, et firmas oli kõva koondamine ja tema ennasttäis suhtumine oli juba varem firmaomanikele vastu hakanud ning nüüd oli veel lahkumineku ehmatuses tavalisest rohkem napsu ka võtma hakanud. Varsti sai mehel ka lahkumishüvitise raha otsa ning teine naine tüdines temast ära. Mees ei olnud ju enam kõrgepalgaline ega ei käinud salaja tema juures rõõmsa ja puhanuna, puhta särgi ja sokkidega oma hoolitseva naise juurest lihtsalt seksimas ja kalleid kingitusi tegemas. Nüüdseks tööd otsiv mees oli järsku teise naise elus pidevalt kohal kõige oma murede ja musta pesuga, mis vajab pesemist, särgid triikimist, igapäevase “kes täna poest mida toob”, “kui palju miski maksab” ja “kes mida kodus teeb” tüütusega. Paketina sai teine naine kaasa ka ärahellitatud mehe paha tuju, peeruhaisu ja norskamise. Palun väga.
Mina valetavale mehele allahindlust ei tee! Sina tee, kui tahad, mõtlesin. Teine naine paar kuud talus ja siis viskas mehe välja. Mees kolis saba jalge vahel oma vanemate juurde. Mina teda tagasi ei võtnud, sest ma ei usu enam ühtegi ta sõna. Kui loll pead sa olema, et oma naist petad ja arvad, et see välja ei tule ja palju jama kokku ei keera?
"Issi" hakkas oma sissetulekuid peitma
Lahutasime abielu. Mees sai uue töö. Küll palju kehvema kui varem, aga siiski nii korraliku, et sellest suudaks ta laste elatisraha vabalt maksta. Aga ta keeldus. Andsin asja kohtusse ja võitsin. Sellest ei olnud kasu, sest mees hakkas oma sissetulekuid peitma. Kasutas sõbra pangakontot, tegi omale OÜ ja kasutas selle kaudu sissetulevat raha, nii, et kohtutäiturile jäid tühjad pihud.
Mees ostis sõbra nimel ka auto ja üüris korteri. Peamine, et enda nimel midagi ei oleks, mille kohtutäitur saaks arestida. Olen kuulnud, et mitmed rongaisad on edukalt avanud pangakonto kas Soomes või Lätis, kuhu täituri hammas nii kergelt peale ei hakka. Ja pidu läheb edasi…
Minu meelest ei ole see õiglane. Mina jäin ju meie ühiste lastega üksi. Nemad ei pea meie probleemide pärast kannatama. Miks ei saaks sõbralikult nii, et mõlemad maksavad, hoolivad, armastavad lapsi ja veedavad nendega aega. See, et üks kodust lahkus ei tohi laste elu kurvaks ja halvaks muuta!
Uurisin asja, et mida saaks teha, et Eestis toimiks rongaisadelt elatisraha kättesaamine. Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, kehtib seadus, et pere juurest lahkunud laste vanem on kohustatud tasuma elatist lapsi kasvatavale vanemale. Aga meil ei ole head sundmehhanismi.
Idee: kui alimendid maksmata, võetakse juhtimisõigus ära
Võiksime teha nii nagu Ameerika Ühendriikides. Väga geniaalne ja karm: kellel kohustused täitmata, sellelt võetakse auto juhtimisõigus lihtsalt ära. Punkt.
Autoregistril ehk asutusel, kes väljastab juhtimisõigust, on õigus peatada elatisevõlgniku juhtimisõigus, kuni elatisvõlad kustutatud. See mehhanism toimib suurepäraselt, sest ei lähe riigile kalliks maksma ja on samas väga tõhus asjaosaliste korralekutsumiseks. Raha ja sissetulekut võid sa edukalt peita, aga ilma lubadeta sa kaugele ei sõida. Juhtimisõiguse piiramine on isiklik, otsene, kiire ja vahetu lahendus sellele keerulisele probleemile. Elus järele proovitud ja töötab. Ja ajab ikka närvi küll.
Eestis saaks seega riigile pea olematute kuludega paari seadusemuudatusega kärpida rongaisade tiibasid, kes ei taha oma laste eest hoolt kanda.
Juhiload võetakse lihtsalt ära ja neid ei saa tagasi enne, kui oled aasta aega korralikult ettenähtud elatisraha maksnud. Kui maksmises põhjendamatu pausi pead, jääd lubadest taas ilma. Käi jala! Need, kellel võlad, autot ei juhi!
