Otsida sõnajalaõit selle lehe alt – suurepärane põhjus metsa teiste silma alt eemale minna. Kes sinna ikka läheks, kui mitte vallalised või need inimesed, kel muidu hääd kohta omavahel olemiseks pole. Eesti vanarahva kommetest meelde tuletades meenuvad veel tüdrukute magamisasemed aitades. Kahtlemata arvab igaüks oma rikutuse taseme järgi, mida kõike seal tehti, aga millegipärast arvan, et ega nüüd iga tüdruk küll sajandite taguses Eestis süütuna mehele ei läinud.
Mõnusamad giidid oskavad taolisi pikantse varjundiga jutte ja kombeid kindlasti enamgi jutustada. Vabamas vormis ekskursioonide ajal tuleb ette juhused, kuidas giid mingil hetkel rõõmsalt ja kõiketeadvalt vaid naeratab ja edasi rääkimise asemel palub kuulajatel oma fantaasiat rakendada. Loomulikult oli toonagi naisi ja mehi, kes olid tänapäevamõistes vooruslikkuse etalonid. Oli toonagi igasuguseid …nagu nüüdki. Aga mujal maailmas. Eestimaalase rahulikule meelele on sageli vastuvõetamatu araablaste mitmenaisepidamine, küllap on meiesugusele matsirahvale sageli arusaamatu ka idamaiste armukunstide tegelik sisu ja eskimote külalislahkus. Rääkimata paljude teiste rahvaste suhteid ja seksuaalelu puudutavad kombed. Millest omakorda usutavasti paljud kindlasti üllatavad nüansid pole ajaloolaste silma ega tähelepanu veel köitnud. Ometigi ei kiru me araablast haaremite pärast maapõhja, idamaist armukunsti aktsepteerime, eskimod on meie jaoks saladuskatte alla varjunud, kuid kahtlemata huvitav rahvas.
Kuid miks me ei aktsepteeri sarnaseid eluviise harrastavaid inimesi siin? Ja tegelikult pole vist kunagi aktsepteerinud. Ka Eestis on ju taga räägitud lapsega tüdrukuid (pange tähele – ei taunitud mitte aidas külaliste vastuvõttu, vaid selle tagajärge). Analoogilisi mittesallimisi võib kohata mitte ainult suhetes, vaid mistahes eluvaldkonnas.
Oletan tõenäolisi vastuseid: traditsioonid, kristlik mõju, lihtsalt ei taha, ühiskondlik kokkulepe, nii on old ja nii on vaja, sest vanemad (ja teised ümberkaudsed inimesed) ei aktsepteeriks. Kuidas keegi, aga mulle need seletused veenvana ei mõju. Kui selle põhjenduse ütlejale on see piisavaks põhjuseks arendada just sellist mõtelaadi – palun. Mina jätan endale õiguse arvata suhetest omamoodi ega lase palju ennast segada minust teistmoodi arvajatel. Kuni ma oma arvamisega ja selle põhjal toimetatud käitumisega kellegile liiga ei tee, pean ikka oma arvamist mulle ainusobivaks.
Asi on erinevuste mittesallimises. Erinevus torkab silma. Eriline võib meeldima hakata. Eriline võib nõnda meeldima hakata, et senist põlgama hakatakse. Eriline on oht stabiilsusele – ennekõike üksikindiviidi stabiilsusele. Inimene alateadlikult soovib stabiilsust. Isegi tema edasiminekuna näiv areng on tegelikult püüd veelgi suuremale stabiilsusele.
Aga sõnajalaõit käiakse otsimas sel aastal ja käiakse kindlasti ka edaspidi. Aastaringselt ja mitte ainult metsasügavusest.
Leidke teiegi oma sõnajalaõis!
