Üks üldlevinud ilminguid kooselus vihase või kontrolliva partneriga on see, et ta kipub sageli ütlema, mida te PEATE mõtlema ning ta püüab saada teid nii kaugele, et te hakkaksite kahtlema iseenda tajumustes ja uskumustes. Ta ütleb, et ta armastab teid. Aga… miks ta siis seda teeb?

Artikli avalause pärineb terapeut Lundy Bancrofti äsja eesti keeles ilmunud raamatust „Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed“, mis käsitleb põhjalikult vägivaldselt käituvate inimeste mõttelaadi.

Raamatu Eestis välja andnud Tartu Naiste Varjupaiga poolt kirja pandud eessõnas on rõhutatud, et tegelikult ei ole see mõeldud pelgalt vägivaldsete meeste partneritele, vaid raamat võib olla abiks kõigile, kes soovivad lähisuhteid paremini mõistma õppida.

Sageli ollakse eksiarvamusel, et vägivald peab olema midagi füüsilist, kuid nagu ütleb Bancroft, ei koosne vägivald sugugi ainult rusikahoopidest ja kõrvakiiludest — see hõlmab absoluutselt kõike seda, mis tekitab teis füüsilist hirmu. Enamasti kasutavadki vägivallatsejad verbaalselt agressiivseid taktikaid, et teie väiteid maha teha ja teid vaikima panna.

Bancroft on enda kogemustele toetudes jaganud vägivallatsejad kümnesse tüüpi, millest ta raamatus ka põhjaliku ülevaate annab. Toome siinkohal ära lühikese kokkuvõte vägivaldse mehe tüüpidest.

NÕUDLIK MEES

Nõudlik mees eeldab, et tema partneri elu peaks keerlema täielikult tema vajaduste rahuldamise ümber. Ta satub raevu, kui talle pole süüa tehtud, ta kritiseerib naist asjade eest, mida naine oleks pidanud tema hüvanguks tegema. Kui ta on suuremeelne, siis sellepärast, et tal tuli selline tuju, kui aga teie vajadused temaga vastollu lähevad, muutub ta vihaseks. Ta on vihane ka siis, kui temalt midagi nõutakse — tema poolt tekitatud korralageduse koristamist, majapidamiskulude katmist jne.
Üldjuhul peab ta end väga armastavaks ja heldeks partneriks, kes jääb väljapoole igasugust kriitikat.

HÄRRA ÕIGE

Härra Õige on absoluutne autoriteet — enda arvates. Ta peab teie mõtteid ja tõekspidamisi väheväärtuslikeks ning püüab need asendada iseenda vaimutäiuse juveelidega. Tema üleolek oma partnerist on mugav viis saavutada seda, mida ta tahab. Ajapikku võib tema autoritaarne kõnetoon panna tema partneri kahtlema iseenda analüüsivõimes ja tundma end eriti mitte taibukana. Aga seda vägivallatseja just tahabki.
Härra Õige moto on: Ma tean kõike paremini kui sina, isegi seda, mis on hea sulle endale ning asjaolu, et sa mõnikord minu väidetega ei nõustu, näitab ainult, kui käest ära on sinu mõtlemine.

VEESOGAJA

Veesogaja stiil ei ole pealtnäha vägivaldne, tema haavab partnerit psühholoogiliselt. Ta oskab vaidlustes rahulikuks jääda ning lööb partneri rööpast välja just tasakaalukuse ja enesekindlusega. Tema eesmärgiks on muuta naise jutt absurdiks, kasutades mitmeid agressiivseid vestlustaktikaid. Mis on tagajärg? Naine läheb raevu või tunneb end rumala ja mahatehtuna. Kui vaidlus lõppeb naise pisaratega, konstateerib Veesogaja vaid: Näed nüüd, sinuga ei saa mõistlikult asju arutada. Veesogajaga elades võib naine aastaid pead murda selle üle, mis tegelikult toimub, sest selle mehe hingeminevaid taktikaid on raske tuvastada. Mis kõige hullem — Veesogaja suudab ka ümberkaudseid inimesi hõlpsasti veenda, et just naine on see, kes peast segi on.

RIVIDRILLI SEERSANT

Rividrilli seersant on äärmusteni kontrolliv, arvustades naise riietust, tema käimisi, tööleminekuid. Ta keelab naisel kohtuda sõpradega, loeb tema kirju ning käsib õhtul õigeks ajaks kodus olla. Lisaks on ta fanaatiliselt armukade. Ta usub, et tema naise elus ei tohi olla kedagi teist ega midagi muud peale tema. Varem või hiljem jõuab see tüüp ähvardustelt üle ka füüsilisele vägivallale.

HÄRRA ÜLITUNDLIK

Härra Ülitundlik on pehmeloomuline ja toetav — kui ta just pole vägivaldne. Ta naudib tunnete keelt, loeb kõiki olulisi eneseabiraamatuid või osaleb teraapiagruppides. Tema partnerile võib hakata näima, et ta haavab vahetpidamata tema õrnu tundeid. Naisel tuleb keskenduda tema lõpututele emotsionaalsetele haigetsaamistele, milles mees sageli just teda süüdistab. Aastatega hakkab härra Ülitundlik järjest enam ajama süüd kõige suhtes, millega ta elus rahul ei ole, oma partneri kaela. Ta on äärmiselt enesekeskne ning ootab pidevat emotsionaalset ümmardamist. Ta rõhub oma mitte-matšo olekule, arvates, et naised peaksid olema õnnelikud, et ta pole nagu “nood teised mehed”.

PLAYBOY

Playboy on tavaliselt hea välimusega ning päris hea armastaja. Ta teab, kuidas tekitada igas naises tunne, nagu oleks just tema midagi erilist. Talle meeldib rääkida lugusid sellest, kuidas teised naised on teda halvasti kohelnud ning kuidas kõik valetavad. Ajapikku hakkab tema partner märkama, et kõiges peale seksi on Playboy huvi üsna napp. Ta on krooniliselt truudusetu, mis juba iseenesest tähendab partneri väärkohtlemist. Sellele lisandub ka vastutustundetus, kalkus ja verbaalne vägivald. Ta on veendunud, et naised on maailma loodud selleks, et tema nendega seksida saaks.

RAMBO

Rambo on läbi ja lõhki vägivaldne, mitte ainult oma naise suhtes. Talle meeldib inimesi alandada ning sageli on ta kriminaalse minevikuga. Naisi ja naiselikkust peab ta alaväärtuslikuks ning naised on tema arvates olemas selleks, et mehi teenida. Rambo võib olla ka psühhopaat või sotsiopaat. Ta naudib küll “nõrga” naise õilsa kaitsja rolli, kuid on samas naiste vastu lugupidamatu.

OHVER

Ohvri elu on olnud äärmiselt ebaõiglane. Ta räägib veenvaid ja südanlõhestavaid lugusid oma eelmise partneri vägivaldsusest, tuueks näiteks, et tal ei lubata lastega kohtuda jne. Samuti rõhutab ta, et tema intellektuaalseid võimeid pole kunagi hinnatud, kõik — eriti naised — on talle liiga teinud. Ohver oskab jätta abitut muljet — vaene mina! Kui naine sellest koormast ühel heal päeval vabaneda otsustab, riskib ta sellega, et mees püüab endale võita laste hooldusõigust ning esitleb end kohtus kui vägivallaohvrit.

TERRORIST

Terrorist on ülimalt nõudlik ja kontrolliv. Ta näib olevat sadistlik, valu ja hirmu tekitamine valmistab talle mõnu ning julmus pakub põnevust. Terroristi probleemid on enamasti liiga tõsised selleks, et partner neid lahendada suudaks, pigem tuleks mõelda enda turvalisusele. Naise lahkudes võib mees teda jälitada ja ahistada veel pikka aega, üritades naist terroriseerida ka laste kaudu. Terroristi rahuldab naise nägemine hirmununa.

Kümnendasse tüüpi on autor paigutanud vaimuhaiged ja sõltlastest vägivallatsejad, kuid ta rõhutab, et ka iga teise tüübi all võib leiduda psühhiaatrilise diagnoosiga inimesi.

Lähemalt vägivallatsejate tüüpide kohta loe Lundy Bancrofti raamatust “Miks ta seda teeb?”.