Ingvar Villido: sugutung ei ole seksiiha

 (91)
Ingvar Villido.Lilleoru
Ingvar Villido.LilleoruFoto: Vallo Kruuser

Katkend Ingvar Villido raamatust "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus"

Räägime sugutungist, mis on alateadlik sund produtseerida järglasi. See peab olema meeldiv, muidu seda ei tehtaks. Arvatavasti on see ainuke nii võimsalt meeldiv tunne teiste füüsiliste tundmiste seas. Meessool kestab orgasm lühikest aega, naistel pikemalt. Kõik vaid selleks, et oleks kindlustatud järglaste saamine ja bioloogilise elu jätkumine. Enamik inimesi peab seda tunnet suurimaks väärtuseks. Viiteid sellele võib ühiskonnas leida kõikjalt, see on võtnud suisa kultuse mõõtmed.

Puhtal kujul ei ole soojätkamise tundel midagi ühist seksiga. Seksiga on seotud hulgaliselt teisi tundeid ja emotsioone. Tunded, mis tekivad silitustest, suudlemisest, näpistustest, seksuaalsest erutusest, hirmust vms. Emotsioonidest nagu heatahtlikkus, meeldivus, sulnidus, aga ka jõhkrus, brutaalsus — erinevaid komplekte on palju. Olulised on ka füüsiline väljanägemine, vanus, hääle tonaalsus, lõhnad jms — need on tõenäoliselt seotud partneri kvaliteetidega, loodusliku selektsiooniga. Inimesel on välja kujunenud oma esimese valiku komplekt ja see varieerub vähe.

Kui ma mäletan õigesti, siis lõbu pärast seksivad vaid inimesed ja paar ahviliiki. Teised liigid teevad seda puhtalt soojätkamise eesmärgil. Seks tervikuna on niisiis keerukas komplekt tunnetest, emotsioonidest ja muudest faktoritest. Põhimõtteliselt meeldiv ja see on võimalik ka ilma partnerita. Aga et paremat looduslikku kogemust ei ole, siis on seks muutunud ka kultuslikuks ning mängib ühiskonnas väga suurt rolli. Loomult loomalik, kuid et alateadvus produtseerib kehalist vajadust periooditi, tuleb tekkinud pingest vabaneda. Seegi on tegelikult väljutamisfunktsioon. Väga suur roll on seksi juures ka teistel loomalikel nähtustel — võimul, samuti ahnusel.

Seotud lood:

Kui naudingud ja lõbud ära võtta, siis jääb järele lihtne vajadus paarilise järele kolmanda tegemise tarbeks. See on teatud looduslik tung ja tuleneb loodusest enesest. Produtseerida järglast nii, nagu kõik seda soo jätkamiseks teevad. Linnud, loomad, kahepaiksed ja kalad ning isegi taimed teevad seda. Kõik teevad, sest see on füüsilise keha vajadus. Naudingud lihtsalt kaasnevad sellega, aga võivad ka mitte kaasneda. Nii et see tunne, et on vaja kellegagi ühte heita ja sugu teha, on kõigest üks füüsilise keha aistingutest. Naudingud, mis kuuluvad seksuaalsuse juurde, põhinevad aga emotsioonidel. Seksuaalsuse puhul sagedasti ei eristata emotsioone ja keha tundeid üksteisest.

Seksuaalsusega on samas ka väga paljudel probleeme, mis on tingitud alateadvusse salvestunud seksiga seotud valulikest kogemustest.

/…/

Emotsioonid on vitaalse keha aistingud. Mida tähendab vitaalne keha? Tunnetest rääkides rääkisin füüsilisest kehast. Vitaalne keha on joogateaduse mõiste, mis ei tähista füüsilist keha, mis ka ei ole see, mida me tavaliselt oma füüsilise keha all silmas peame. Vitaalne keha on midagi sellist, mis on füüsilisest kehast teatud mõttes eraldiseisev. Kõik need emotsioonid, mida sa tunned, on vitaalse keha protsessid. Mitte füüsilise keha protsessid, vaid vitaalse keha protsessid.

Kui sa oled kuulnud midagi aurast, võib-olla ka tšakratest ja nadidest, siis need kuuluvad just selle keha või tasandi juurde. Vitaalne keha koosneb samuti mateeriast, mis on aga märgatavalt peenemakoelisem kui füüsiline keha. Nii et emotsioonid on vitaalse keha nähtused.

Ka empaatia on emotsioon. Tagasihoidlikkus on emotsioon. Öeldakse segaduse tunne, kuid segaduse emotsioon on emotsioon, mis tekitab teatud liiki segadust. Kenadus on samuti emotsioon. Ma olen kena, sa oled kena. See on selline hea, teises inimeses teatud mõnusat enesetunnet tekitav emotsioon. Kannatlikkus on emotsioon. Ka kohusetunne, kuigi sisaldab sõna “tunne”. Ma pean, kuigi ei taha. Ma ei saa, aga ma pean. Kohusetunnet tekitab emotsioon. Aga tead sa, et tahe või tahtejõudki on emotsioon?

Loe veel

Emotsioonid on tendentslikud. Kord on sinus tahtejõud ja siis tuleb minnalaskmine, kui sul enam ei ole seda emotsiooni — see on kuhugi ära kadunud. Või kui sul on kohusetunne, sa oled kõike hästi teinud ja siis tuleb keegi ja ütleb, et misasja sa siin kokku soperdanud oled. Siis sinu kohusetunne kaob ära ja asemele tuleb mingi teine emotsioon. Või sul on näiteks heaolutunne, just sõid mõnusa prae. Juhtus midagi head siin elus ja sa tunned end nii mõnusalt, kuid siis tekib sinus hirmu emotsioon, et äkki see kaob ära, äkki see saab otsa. Siis sa viljeled seda emotsiooni ja too eelmine saabki otsa.

Pea kõik emotsioonid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks, niisugune on ühiskondlik traditsioon. Mainisin, et igal normaalsel inimesel on üle 200 erineva emotsiooni. Loomulikult on taolises rägastikus võimalik ära eksida. Selles mõttes, et ei suudeta jälgida, mis emotsioon mul praegu on. Kuid kui tead, mis on tundmine ja mis on emotsioonid, siis on neil vahetegemine lihtne. Sul ei olegi vaja teada kõiki emotsioone ega nende nimetusi, kuid tunde ja emotsiooni erinevuse teadmist läheb küll vaja.

/…/

Kui sa lähed kellelegi külla ja ta ütleb näiteks: „Hähh, jälle sa tulid!” No kuidas sa emotsionaalselt reageerid? Või sa lähed külla ja sulle öeldakse: „Oi, mul on sulle kingitus!” või „Tead, mul on nii hea meel, et sa tulid!“ — need ei ole ainult sõnad, nende taga on alati emotsioonid.

Võtame pisut laiema isikuteringi, võtame tuttavad. Igal inimesel on tavaliselt üks sõber, päris sõber. Oled sa pannud tähele, et emotsioonid tekitavad vahel riidu ja vahel mitte? Emotsioonidega võib sõbra kaotada või temaga sidet tugevdada. Lähedaste inimeste puhul võib emotsioonide tõttu kaotada oma lapsed, abikaasa, kelle iganes, lõpetada suhted oma vanemate ja sugulastega. Või vastupidi, hoopis tunda, et oled nende nööri otsas, teatud väljapääsmatus olukorras.

Emotsioonid mõjuvad ka tööl. Lähed näiteks hommikul tööle, sa pole end välja puhanud, oled morn — see, kuidas sa inimestega käitud, mõjutab ju neid. Samas aga lähed tööle ja oled lõbusas tujus, midagi head on juhtunud, hea emotsioon on aktiivne. See mõjub kindlasti teisiti, kui oled vihane, sest keegi pritsis poriga su riided üle.

Vaatame seda ringi veelgi laiemalt. Kui su sees on mingi emotsioon, millele vastavad su mõtted, siis vaatad sa inimesi just sellise pilguga, mis peegeldavad su emotsioone. Sa väljendad oma emotsioone, isegi kui sa pealtnäha neid välja ei näita. See on sinu sees olev emotsioon, mis ei mõjuta mitte ainult teisi, vaid loob kõigi teiste ja sinu vahelised suhted. Sinu sisemaailmas olevad aktiivsed emotsioonid mõjutavad nii lähedasi kui ka kaugemaid ning veelgi kaugemaid, sulle täitsa tundmatuid inimesi. Ennekõike aga mõjutavad su emotsioonid loomulikult sind ennast.

Kui sinu elus on toimunud mingi konflikt, siis sellest tekkinud emotsioonid püsivad tükk aega peale seda. Isegi kui konflikt leidis aset näiteks poolteist nädalat tagasi. Mõnel püsivad aastaid. Mõnel võib-olla mitte niikaua, ehk mõni minuti. Kuid on fakt, et emotsioonid mõjuvad veel pärast sündmustki. Kas mäletad mõnda halba juhtumit oma elust, kus keegi näiteks tõmbas sul naha üle kõrvade? Kui see sulle meenub, siis meenub sulle ka toimunuga kaasnenud emotsioon. Sa meenutad sündmust ja see emotsioon tekib taas, mis tähendab, et see on alles, pole mitte kuhugile kadunud.

Esimest armastust mäletad? Armumist? Võib-olla ühepoolset, võib-olla kahepoolset. See tähendab, et emotsioon on olemas, on vaja lihtsalt meenutada ja ta ujub välja ning mõjutab sind, sinu sisemaailma praegugi. Hakkavad tekkima vastavad mõtted, meenutused, võib-olla isegi teatud laadi fantaasiad.

Kui sa loed mõnda raamatut, vaatad mingit filmi: ohh kui kole või ooo, nii romantiline! Ehk loed põnevusega, kes kelle ära mürgitab. Mõju on vahetu. Emotsioonid mõjutavad sinu sisemaailma kerkides su enesetunnet tegelikult kogu aeg ja pidevalt. Tihti sa ei tea seda lihtsalt. Suhetest ma juba rääkisin, aga kordan veel üle — sinu emotsioonid loovad kõigi teiste ja sinu vahelised suhted.

Voorand
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare