Ma olen loomult vaba hing, iseseisev ja iseteadev, vajan emotsioone, adrenaliini, uusi kogemusi ja tutvusi. Aga juhtus nii, et ma ei saanudki vaba olla, niisama ringi vaadata ja chillida — kohe armastus ja uus suhe. Õnneks on minu Mees võimas ja enesekindel, ta aktsepteerib mind sellena kes olen ja rohkem kui aasta vist ma pidutsesin igal kohustustevabal hetkel. Sageli üksi, ilma temata, aga ka ühiselt, ja me olime nii rajud kui olla saab. Me ainult leppisime omavahel kokku reeglid, et kui kaugele kumbki minna võib ja need piirid on tavamõistes ikka päris kaugel. Ma arvan, et kasutasin seda vabadust ja reegleid kordades rohkem kui minu Mees — tema elulaad ja hobid nõuavad natuke alalhoidlikumat elustiili.

Arusaadavalt on ükskõik millise suhtluse eelduseks intellektuaalne kokkupuutepunkt, aga vastastikune tõmme ja säde on esmane, et oleks üldse motivatsiooni leida aega lähemaks vestluseks. Pole ju üllatus, et enamike baari- ja klubitutvuste juurde käib rohkem või vähem flirti. Meie kokkulepe tegi minu jaoks asjad hästi lihtsaks — iga ligitõmbava mehega suheldes ütlesin, et olen seotud ja et reeglid on sellised. Vähemalt enda arvestas mingeid üleliigseid ootusi ma seetõttu kellegile ei andnud ja kuigi oli neidki, kes üritasid enamat, austati minu seisukohta. Suhted olid lihtsad ja loomulikud, jäi ära see tavaline “ärarääkimise mäng”, oli tore niisama koos pidutseda, juttu ajada ja flirtida. Mulle on sellest ajajärgust jäänud mitu lähedast meessõpra, kellega ma poleks ilmselt muudel asjaoludel kokku saanudki, ja sellest oleks väga kahju.

Ma elasin tollal suuresti sellist elu, nagu oleksin elanud vallaline olles, vaid selle erandiga, et ei loonud intiimseid suhteid. Aga ma kohtasin mitmeid ja mitmeid huvipakkuvaid mehi, kellega oleks võinud suhtesse minna. Loomulikult — igasugu seksuaalsuhteid, lühemaid või pikemaid, oleks olnud kõige lihtsam luua ja miks mitte, sellised suhted võivad samuti saada heaks alguseks millegile sügavamale. Aga teiste seas tutvusin ka mehega, kellesse oma suure armastuse kõrvalt natuke armunud olin ja kellega oleksin mõnel teisel eluetapil tõesti tahtnud koos olla. Tänu sellele kogemusele ma tean, et meie ümber on omajagu sobivaid kaaslasi, aga nendega kokkusaamiseks peab ka ise midagi tegema. Ma tean, et “armastus on järgmise nurga taga”, palun soovi vaid see ära tunda.

Kui ma oleksin täna tutvuseotsingul, siis ma laseksin võimalustel oma ellu tulla. Ma mõtleksin teadlikult, millist inimest ja suhet praegusel ajahetkel vajan ja siis järgmisena, kus ma sellise inimesega tutvuda võiks. Ma vaataksin avatud meelega ja eelarvamustevabalt ringi ja oleksin võimalikult aus oma tegelike soovide, aga ka isikliku potentsiaali osas. See võib muuseas olla kõige raskem punkt, aga see on ka eelduseks, et kohtudki sobiva kaaslasega.

Küsi endalt, miks Sa kohtamas käid ning mida saavutada loodad. Milline see võimalik kaaslane võiks olla, millised tema iseloomujooned jm parameetrid on Sulle tähtsad, kui oluliseks pead ühiste huvide ja hobide kattuvust või on Sinu vajadused seotud esmalt otsitava materiaalse kindlustatuse ja eduga jne jne. Igaühel on oma soovid, aga need võiks iseendale täiesti ausalt ära öelda. Aus tasuks olla ka selle osas, kas Sa ise oleksid oma unistuste kaaslasele ootuspärane partner. Näiteks kui kujutad ette, et pead olema suhtes endast palju noorema, silmapaistvalt kauni ja eduka inimesega, siis peab ka Sinus endas olema piisavalt võimekust see suhe algul luua ja hiljem seda ka hoida. Illusioonid enese kohta on siinkohal täiesti kasutud ja vahel on väga tervendav oma kõrged standardid pisut alla tuua, et pärisinimesed nende sisse ära mahuksid.

Ja edasi tuleks võtta vabalt ning öelda uutele kogemustele ja inimestele „jah”! Ole positiivne ja usu endasse, muidu ei pruugi Sa isegi märgata, kui midagi head Su ellu tuleb.

Kuigi pidude tutvusi ei peeta üldiselt tõsiseltvõetavaks, siis tegelikult on see sama hea variant kui iga teinegi. Kui ikka endale meeldib pidutseda, siis kaaslane võiks ka sama tüüpi olla, muidu te koos pikalt toime ei saa.

Tutvumisportaalidest ei tea ma ise küll midagi, kuid esimese hooga meenub kolm paari, kes neist oma nüüd juba aastatepikkuse õnne on leidnud.

Või kui mõni natuke meeldejäänud naine või mees (a la kodupoe müüja) tundub sümpaatne, siis võiks juttu teha. Midagi ju ei juhtu, kui ta selle üle üllatunud või koguni pisut häiritud on. Samas on ka võimalus, et temagi on Sind tähele pannud, aga pole julgenud ise esimest sammu astuda.
Mine sinna kus Sulle huvipakkuvad inimesed liiguvad, võid ju teadlikult valida ka koha, kus vastassoo esindajaid on rohkem. No näiteks mulle meeldivad sportlikud mehed, st saaksin neid kohata mõnes treeningrühmas; mu loodusehuviline sugulane käis Looduse Omnibussi retkedel; sõber leidis sügisel uue kaaslase keelekursuselt jne. See lõputu nimekiri on igaühe enda huvidest ja fantaasiast lähtuv. Enamik sel moel loodud tutvustest ei pruugi olla ootuspärased, aga kindlasti võid ka positiivselt üllatuda. Ei pea kartma minna üksi, ühiselt veedetud aja jooksul saab ka tagasihoidlikum mõnede uute inimestega tuttavaks, lisaks — ühte tüüpi inimesed kuidagi tunnevad üksteist ära.

Lähedasema paarisuhte loomine ei peakski olema kõige esimene eesmärk, esmalt oleks ju tore lihtsalt tore sümpaatsete meeste või naistega aega veeta. Ja niimoodi uusi tutvusi sõlmides võid leida oma uute sõprade seast või sõprade sõprade seast kedagi, kes kõnetab rohkem.

Ma arvan muidugi seda ka, et kes meie ilusat hinge näeb kui pakend ei kutsu (ja see käib nii naiste kui meeste kohta), st hoolitsetud väljanägemine on kohustuslik! Esmase hinnangu tutvumisel anname ikkagi silmadega, seda hinnangut saab vestluse käigus küll ära rikkuda, aga vastupidisel juhul vestlusena ei jõutagi.

Kõige-kõige tähtsam on siiski see, milline Sa ise oled. Kõik tahavad suhelda õnnelike ja säravate inimestega — nendega, kes siiralt (kasvõi hetkeks) tunnevad vestluspartneri vastu huvi, kelle silmadest ei paista meeleheide või kes iga hinna eest püüavad meeldida. Lihtne on luua suhteid inimestega, kes on nemad ise; kellega on mugav koos olla; kes oskavad kuulata ja suhtuda kuuldusse kui ainult infosse; kes kogu aeg ei vaidle ja oma ilmavaadet peale ei suru; kes ei keskendu negatiivsele vaid oskavad nautida hetke. Ma arvan, et inimlik soojus ja empaatilisus on see võtmesõna, mis läheb uue tuttava puhul kõige rohkem korda.

Mitte keegi teine meid õnnelikuks (loe: ligitõmbavaks) ei tee, me kas ise oleme seda või mitte. Ja igaühel meist on alati võimalus valida, kuidas ta mingisse situatsiooni, emotsiooni või inimesesse suhtub. Täielik klišee, aga tõsi, proovige kui ei usu!

Hea sõber, koju ei tule Sind keegi otsima! Astu uksest välja ja tee see esimene samm, kõik algab Sinust enesest!