Olen märganud, et igasugune füüsiline puudutus on eestlastele vastumeelne. Ainus aktsepteeritav puudutuse vorm tundub olevat ametlik käepigistus ärikohtumisel. Kallistamise või põsemusi peale tõmbutakse tavaliselt krampi ning põgenetakse “pealetükkiva” kallistaja juurest võimalikult kaugele. Minu meelest väga veider, sest puudutuste vajalikkusest ja positiivsest mõjust on räägitud juba aastakümneid.

Kahjuks ei mõista eestlased kallistamise ja teistsuguste füüsiliste puudutuste vajalikkust ning tõlgendavad neid alati kahemõtteliselt või peavad kallistajaid pealetükkivateks. Nii näiteks lõppes mu lapsepõlvesõbra suhe just seetõttu, et ta ei suutnud leppida sellega, et me igal kohtumisel ja lahkumisel embasime. Talle ei mahtunud pähe, et kallistus võib olla ka vaid sõbralik žest, see õnnetu neiu pidas meie väga viisakaid embuseid konkreetselt eelmänguks. Samuti ei suutnud ta välja kannatada, kui ükskord talvel libedal kõnniteel kukkumise vältimiseks end sõbra käevangu riputasin. Sõber ei suutnud sellise vingatsiga, kes igast väikesest süütust puutest täiesti endast välja läks, õnneks eriti kaua koos olla ning jättis ta maha. Minul oli tüdrukust kahel põhjusel kahju — esiteks seetõttu, et ta ei anna endale aru, et tema hullumeelne armukadedus ja puudutusefoobia lõhub tõenäoliselt ka kõik tema järgmised suhted. Teiseks hakkas mul tema pärast täitsa kurb, sest ta jääb ilma nii paljudest positiivsetest emotsioonidest ning mürgitab end vaid kurjade mõtetega…

Mina olen suur kallistaja ja naudin füüsilisi kontakte väga. Ma kallistan oma sõpru igal kohtumisel ja ka siis, kui pärast kümneminutilist vestlust tänaval uuesti lahku läheme. Oma elukaaslasel hoian alati käest kinni, magan tema kaisus. Last võtan sülle ja kallistan iga päev sadu kordi. Tänu sellele oleme lähedased nii elukaaslase kui lapsega, suhted on suurepärased ja usalduslikud.

Ma tõesti ei mõista, miks eestlased nii tuimad tükid on ning kallistamist ja tegelikult ükskõik milliseid teisi puudutusi pööraselt pelgavad. Miks peetakse kallistamist eelmänguks? Käest kinni hoidmist tõlgendatakse kui esimest sammu voodi poole. Rääkimata muudest üsna süütutest kehalistest kontaktidest nagu peo käigus toolide puudumisel kellelegi sülle istumisest või tantsimisest. Nii ei saa ju elada…

Loe lisaks: