Karm ja kole argipäev: naisepeksule leitakse Eestis endiselt õigustust
Kui mujal maailmas polnud kuni 1970. aastateni seaduslikke meetmeid naistevastase äärmusliku vägivalla vastu, mis tähendab, et vägivaldsed mehed olid peaaegu et karistamatud, siis Eestis on alles viimastel aastatel hakatud probleemi tõsidust nägema. Varem suhtus ka politsei sellesse kui perekonna siseasja. “Paarisuhtevägivallal on kaks peamist põhjust: vägivald nõrgemate vastu on ühiskonnas lubatud ja mida madalamal positsioonil ühiskonnas naised on, seda suurem on naistevastane vägivald,” selgitab Tartu Seksuaaltervise Kliiniku naistearst Made Laanpere.
“Kui suur osa küsitletud mehi leiab, et naise löömine on normaalne, siis järelikult pole see tabu,” kinnitab Hedda Lippus, kes on samuti naistearst Tartu Seksuaaltervise Kliinikus.
Mõlemad märgivad, et naistearstid on õppinud märkama, kui vastuvõtule tuleb vägivalda kannatav naine. Silmanähtavalt võib neid eristada erinevate siniste plekkide järgi kehal. Niisamuti jätavad nad korduvalt vastuvõtule tulemata. Naistel on seletamatud kõhu-, vaagna- ja peavalud. “Ekslikult arvatakse, et paarisuhtevägivald on lihtsalt peretüli,” arutleb Made Laanpere, “ent vahet tuleb teha situatsioonilisel ja süstemaatilisel vägivallal.” Esimest tuleb ette nii naiste kui ka meeste hulgas. Abi oleks teraapiast, mis õpetab oma viha juhtima.
Mida saab vägivalla vähendamiseks ära teha ning miks naised püsivad kõigele vaatamata vägivaldses suhtes, loe edasi ajakirja MARI oktoobrinumbrist.
www.ajakirimari.ee
