Statistika väidab, et 96%-l naistest on pretensioone oma partnerile ning nad tahaksid teda muuta.
Mis siis ikka, see pole just kerge, ometi võimalik.

Töö selle kallal on pikaajaline, vaevanõudev ja vastutusrikas, kuid tulemus on seda väärt. Järk-järgult muutub tavaline mees Unistuste Meheks.

Samas on olemas ka teisi variante — kergemaid, mistõttu need esmapilgul palju ahvatlevamad näivad.

Esimene variant. Avastanud, et inimene, kellega elu sind juba sidunud on, pole sugugi ideaalne mees, võid tunda end väga õnnetuna. Mõtled alatasa sellele, et elu on läbi ning noorust pole nagu olnudki. Tuletad meelde kõige halvemat, millega partner hakkama on saanud. Aina arutled teemal: „Kui ma oleksin mehele läinud Erikule (Kaidole, Peetrile), oleks mu elu imeline“.

Ja nii iga päev. Selle meetodi eelised on silmnähtavad: alati on olemas keegi, kelle kaela saab veeretada kõikvõimalikke probleeme. Miinuseks on aga liiga palju negatiivseid emotsioone, mis mõjuvad halvasti tervisele ja ka välimusele. Kosmeetikud võivad näiteks naha seisundi järgi täpselt öelda, kui sageli tunneb naine solvumist, tigedust, rahulolematust… Näo tuhm värv, kortsud…
Ei, kõrvaltoimeid on siin siiski liiga palju!

Teine variant. Niipea kui mõistad, et unistusega oled ilmselgelt eksinud, võtad oma asjad ning lahkud, põhjendades oma tegu näiteks selliselt: „Ei taha sinu peale kogu oma elu raisata. Olen enamat väärt!“ Parema otsinguid alustad otsekohe ning oled pidevalt hõivatud, aktiivne ning ahvatlev. Need on selle variandi plussid. Miinuseks on, et selline olek kestab pikka aega. Väga kiiresti selgub, et puudusi jätkub ka teisel „unistusel“ ja ka kolmandal ning igal järgmiselgi. See aga ärritab ning tekitab pettumust. Samas võib väita, et harjumus ja püsivus vaid näivad abielu negatiivsete külgedena. Tegelikult on neid vaja õnne ja elu täiuse tunnetamiseks.

Armastuses kehtib ju ka seadus, mille järgi kõik, mida oleme teistele inimestele teinud, ilmneb lõppkokkuvõttes meie endi suhetes. See, kes oli armukolmnurga üheks küljeks, saab hiljem täpselt teada, mis tähendab olla selle teine külg. Ning kui valusalt see ka ei kõlaks, saab ta samuti teada, mis tähendavad sõnad: „Ei taha oma elu sinu peale raisata“.

Kolmas variant. Tuleb loobuda pretensioonidest ning võtta mehi sellistena, nagu nad just on. See näib kõige loogilisem. Tundub, et on ideaalne suhete mudel, kuid… absoluutselt ebareaalne. Sest ega me kõiki neid pretensioone spetsiaalselt välja ju ka ei mõtle. Loodus on nii seadnud juba inimkonna koidikul.
Mehe ülesanne on mõelda järglaste arvule, naised peavad aga tähelepanu pöörama nende kvaliteedile. Seetõttu on ka nõudmised erinevad. Meestele (loomulikes tingimustest) piisab, et partneril oleksid esmased ja teisesed sugutunnused. Naised peavad aga teadma, et just see inimene suudab lapsi toita ja kaitsta. See tähendab, et mees peab olema tugev, tark, lahke ja hoolitsev. Põhiliste mehelike omaduste nimekiri pole muutunud … miljoneid aastaid.

Kujutlus Ideaalist

Kujutluspilt Ideaalsest Mehest tekib juba varases lapsepõlves vanemate käitumist ning teineteisega suhtlemist jälgides.

Psühholoogide arvamust mööda kujundab isa 90% ulatuses tütre suhtumist meestesse. Seda juhul, kui ta võtab aktiivselt osa tema kasvatamisest. Ja 80% ulatuses isegi siis, kui ta pole iialgi oma tütart näinud. Ülejäänud 10 (20)% kujunevad teiste inimeste, kasvatuse või isegi muinasjuttude mõjutusel. Ka juhul, kui täiskasvanute õpetussõnad, nagu „Poisid ja tüdrukud ei tohi üksteisega tülitseda“, ununevad kiiresti, siis muinasjututegelased jäävad meelde terveks eluks. Võib-olla just seetõttu ei anna meile rahu just see ainus, tõeliselt ideaalne mees, kes ratsutab valgel hobusel, külvab meid üle roosidega ning viib kaasa oma lossi ning armastab muinasjutulise armastusega kogu elu. Võib-olla just seetõttu 96% naistest mitte ainult ei nooguta nõustuvalt küsimusele: „Kas teie partneril on puudusi, mida tahaksite parandada?“, vaid nad esitavad ka päris aukartust äratava nimekirja: see ei meeldi eriti, see on kohutav, ma olen lihtsalt tüdinenud…

Nii suurepärane kui ka partner poleks, kahvatub ta Ideaali ees varem või hiljem. Kas oled kordki kuulnud, et prints ajas telekanalite plõksutamisega oma kallima endast välja? Ei, normaalne prints ei vaata üldse televiisorit, tema kirjutab armastuskirja, et hommikul teid sellega rõõmustada.

Aga see … reaalne… aina plõksutab ja plõksutab, plõksutab ja plõksutab… No on ära tüüdanud!

Kui unistused kaovad

Pooled naised tunnetavad, et on oma unistuses eksinud — ja seda juba esimesel abieluaastal. Ülejäänutel kulub selleks aega aastast kuni kolmeni.

Muide, need 4%, kes peavad oma meest ideaalseks, on nimelt vastabiellunud. Loomulikult ei tähenda see veel täielikku armastuse ja kiindumuse kaotust. Lihtsalt rahulolematust ja pretensioone koguneb rohkem.

Miks siis ometi?

Ajafaktor: aja möödudes hakkame partnerit realistlikumalt nägema.
Suhete alguses mõjub „oreooli efekt“. Tänu sellele suhtutakse kõigesse, mida inimene teeb, positiivselt. „Noh, ja mis siis, kui ta ajab habet vaid kord nädalas? Nii näeb ta välja nagu armas siilike“, seletab armunud tütarlaps. Armumine läheb aga mööda ning loovutab oma koha küpsematele ja rahulikumatele tunnetele ning kainemale suhtumisele kõigesse. Ja ajamata habe ei olegi enam nii armas. Ainult et kallima harjumust muuta pole üldse lihtne.

Muutuste faktor: mees muutub tõesti teistsuguseks
Kurameerimise ajal ilmutas ta maksimaalselt kõiki oma parimaid omadusi. Mida aeg edasi, seda vähem ta pingutab. Pole ju mõtet — objekt on vallutatud. Ning kui mehed, kes lapsepõlves on näinud oma isa positiivset eeskuju, teevad vahetevahel veel midagi romantilist, siis ülejäänud (neid on aga lahutuste ja poolikute perekondade statistikat arvesse võttes suur enamus) muutuvad täiesti ükskõikseks ega hooli enam oma parimate joonte demonstreerimisest.

Lootuste faktor: me ikkagi loodame, et ta parandab end
Kui aus olla, siis teadsid ka varem, et partner pole mingi ideaal. Kuid soov luua perekonda oli tugevam. „Me hakkame koos elama, siis muutub ta teiseks“. Selliste mõtetega astutakse abiellu. Tegelikult pole iseloomu praktiliselt võimalik muuta, ning partner hakkab üha enam närvidele käima.

Saa ometi selliseks, nagu mina tahan!

Allpool on toodud konstruktiivse ümberkasvatamise programm. Püüa seda praktikas rakendada. Ideaalist lahutavad kõigest neli sammu.

See programm sobib kõikidele — sõltumata east, suhete kestusest, pettumuste põhjustest ja isegi sellest, kui sügav see pettumus tegelikult on.

1. Tuleta meelde hetke, mil suhtumine partnerisse oli siiralt hea
Keskendu kõikidele aistingutele ja mälestustele, mida siis tundsid. Fikseeri see tunne ning püüdke seda sagedamini esile kutsuda, sõltumata sellest, mis olevikus toimub. Suurema efekti saavutamiseks võid puudutada või kas või vaadata eset, mis oli selles hetkes osaline. Näiteks sõrmust, mille said kingiks (ning teadsid siis täpselt, et tema ongi Teie Unistuste Mees). Selline lihtne harjutus mõjub suurepäraselt.

2. Püüa mõelda oma partnerile ja elule temaga võimalikult positiivselt
Umbes nii: „Ma olen väga õnnelik, sest minu mees on kõige parem ja ta armastab mind väga“. Kas arvad, et see on vaid enese rahustamine? Ei, kõik on palju keerulisem. Juba ammu on täheldatud ja isegi teaduslikult kinnitatud (kuigi pole seletust leitud), et selliselt, nagu me oma elu ette kujutame, ta ka läheb. Me ise prognoosime oma elukäiku ja suhteid inimestega. Mõtetel on palju suurem jõud, kui me arvatagi oskame.

3. Kui kaks esimest sammu ei tule kuidagi välja, siis püüa alustuseks iseendas selgusele jõuda
Tuleta meelde oma lapsepõlve, kuna kõik meie hoiakud on just sealt pärit. Nii veendumus, et mehi ei tohi usaldada, kui ka reetmise ootus ja ka väljapääsmatuse tunne. Kes ütles, et kõik mehed on ühesugused ning Printsid on ammu välja surnud? Täna mõtteis seda inimest, sest ilmselt soovis ta teile ju vaid head. Samas vasta talle samuti mõtteis, et sinu elu kujuneb hoopis teistsuguseks. Sul saavad olema kõige suurepärasemad ja armsamad lapsed ning kõige parem ja hoolitsevam mees. Ning sina isiklikult teed selle heaks kõik.

4. Püüa leida partneri käitumisele seletusi
See on vast kõige probleemsem koht suhetes. Kõike head, mida inimene teeb, peame normaalseks. Vigadele aga pöörame teravdatud tähelepanu. Katsu seda printsiipi muuta. Püüa halbu tegusid seletada asjaolude kokkulangemisega või olukordade erilisusega. Hea üle aga tunne võimalikult sagedamini rõõmu.

Allikas: Dobrõje Sovetõ