Millisena sa tegelikult välja paistad?

Sissejuhatus

Eri värvide kehakeel on erinev. Teiste inimestega suheldes kasutad sa teatud kehakeelt ja vastuvõtjad analüüsivad seda. Aga kas on võimalik sel viisil etendada kedagi, kes sa ei ole? Uurijad ei ole selles veel ühisele arvamusele jõudnud.

Vaatame kehakeelt lähemalt.

Kehakeel on seotud kõigi mittesõnalise suhtlemise vormidega, nii teadlike kui alateadlikega. See erineb nii üksikisikute kui inimrühmade lõikes. Kehakeel toimib ka sotsiaalse ja kultuurilise markerina.

Meie keeles on umbes 100 000 sõna, neist 5000 on sellised, mida suurem osa inimestest regulaarselt kasutab. Ja neist umbes 1000 sõna kasutame oma igapäevases kõnes. Võrdlusena koosneb kehakeel mõne teadlaste arvates ligi 700 000 märgist. Muidugi võib nende arvude üle vaielda, kuid asi pole numbrites, vaid hoopis selles, et on olemas tohutu hulk märke, mida me võib-olla ei teadvustagi.

Ma ei kavatse kõiki neid märke käsitleda, kuid on huvitav vaadata, millised on profiilide erinevused. Pea ainult meeles, et kehakeelele võib olulist mõju avaldada inimese meeleolu, olukord ja see, kas ta tunneb ennast turvaliselt või ohustatuna.

Kehahoid

Kui sa oled pingevaba ja loomulik, kuid mitte lõdva ja lodeva hoiakuga, siis jääb teistele sageli mulje, et sa oled enesekindel. Aga kui sa oled kössis, võib seda tõlgendada alistumise ja pettumusena. Kui sa oled sirge, pisut puise hoiakuga, võivad inimesed arvata, et see on domineerimise märk ehk teiste sõnadega öeldes nõuad sa juuresviibijatelt austust; siiski võib olla tegemist hoopis inimesega, kes on õppinud sõjaväeakadeemias.

Pilk

Inimesed kasutavad silmi hulgal eri viisil. Vilavad silmad on tavaliselt märgiks, et see inimene tahab suure tõenäosusega olla kusagil mujal. Kui keegi vastab sinu pilgule kindlalt, silmagi pilgutamata, loob see hoopis teistsuguse mulje. Räägitakse, et valetajad ei suuda vestlus­partnerile silma vaadata, vaid suunavad pilgu üles ühte nurka sõltuvalt sellest, kas nad on parema- või vasakukäelised. Ent kuna valetajad teavad seda ka ise, on kõige hullemad neist õppinud valetades sulle üksisilmi otsa jõllitama. Seega ei ole miski ilmselge. (See, et tõenäoliselt valetavad need, kes põhjuseta oma kaelast kinni haaravad, on tegelikult täpsem tõlgendus.) Kui miski on kohutav või ebameeldiv, tõstavad paljud käed näo ette. Ja kui sul on vaja mõelda, sulged sa enamasti paariks hetkeks silmad.

Pea ja nägu

Kui inimestega rääkida, siis nad tavaliselt kas noogutavad või raputavad pead vastavalt sellele, kas nad on sinuga nõus või mitte. Eriti tähele­panelikult kuulates võime pea ühele küljele kallutada. Sellest, et inimene on murelik ja masenduses, annab harilikult märku norus pea või kipras laup. Millegi üle imestades kergitatakse kulme, kuid nende asjade peale, mis ei meeldi, kirtsutatakse nina. Ainuüksi näos on kakskümmend neli erinevat lihast, mida saab lugematuil viisidel kombineerida.

Käed

See on tõeline klassika. Kui kõvasti sa tervitades teise kätt surud? Lihtne käepigistus ütleb inimese kohta päris palju. Lõtv ja nõrk käepigistus võib sageli tähendada alistuvat inimest, seega, kui sinul on sedasorti käepigistus, oleks hea mõte pisut kõvemini suruda. Kindel käepigistus tähendab suure tõenäosusega kindlameelset inimest. Kõik, kes pisut liiga tugevasti suruvad, kuuluvad ilmselt esimesse kategooriasse, kuid tahaksid kuuluda teise. Rusikas käed tähendavad harva midagi head, tavaliselt näitavad need agressiivsust. Mõned inimesed hakkavad erutudes riietelt juuksekarvu ja ebemeid noppima. See tähendab sageli, et nad sooviksid muudele asjadele keskenduda. Seljale asetatud käed väljendavad tihti võimu ja turva­tunnet.

Kas mäletad, mida ma valetamise kohta ütlesin? Valetaja paljastab sageli see, et ta asetab peopesa rinnale – enamasti parema käe südame kohale – ja ohkab nördinult, sest teda on süüdistatud valetamises. „Kas ma valetan? Kuidas sa võid midagi sellist minu kohta öelda?” See žest on mõeldud rõhutama tema ausaid kavatsusi, kuid muudab oma selge tarbetuse ja ülepingutatusega kõik juuresviibijad kohe valvsaks. Siin on kindlasti midagi kahtlast.

Territoorium

Pea meeles, et igal inimesel on oma isiklik ruum. Kõik vajavad teatud ala, mis kuulub ainult neile. Muu hulgas võib see territoorium olla vahemaa, mida sa rääkides teiste inimestega hoiad. Isiklik ruum on tavaliselt 0,5–1 meetrit ja sotsiaalne ruum 1–4 meetrit. Isiklikust ruumist rääkides pean silmas seda, kui omavahel suhtlevad kaks tuttavat inimest, sotsiaalne ruum tähendab suhtlemist võõrastega. Kuid isikliku ruumi suurus sõltub palju ka kultuuriruumist, Põhjamaades on see kahtlemata suurem kui näiteks Vahemere maades.