Enne sinu sekkumist meie pereellu oli meil kõik hästi. Kui ma rasedaks jäin, oli mees küll natuke ehmunud, kuid tundis siiski rõõmu ja heameelt selle üle, et ta on suutnud anda elu ja meie pere suureneb. Raseduse algus oli mulle raske, sest mul oli pidevalt paha olla ning hommikuti voodist välja saamine nõudis suurt pingutust. Mida päev edasi, seda rohkem märkasin, kuidas sina, Kristel, Facebookis mu mehe ja tulevase lapse isaga suhtled. Teil jätkus juttu kõikidel teemadel. Sa ei jätnud ühtegi võimalust kasutamata mu taga rääkimiseks ja maha tegemiseks ja kui Tarmo kurtis, kui raske tal minuga on, said sina ainult hoogu juurde ja kutsusid teda enda poole lõõgastuma, et “ta saaks sellest tüütust ja pesemata juustega mutist, kes pidevalt vingub, natukenegi rahu”.

Kristel, ma tean sind juba rohkem kui kümme aastat ja ma poleks arvanud, et sa hakkad alatute võtetega ja minu selja taga tegutsedes mu meest endale püüdma. Sa teadsid, et me ootame beebit ja kui Tarmo tuleb sinu juurde, peab laps kasvama ilma isata. Sa teadsid, et lõhud meie pere, kuid tegid seda ikkagi!

Kui ma olin viiendat kuud rase, ütles Tarmo, et tema peab tegema raske valiku — sina või mina ja see laps. Ma ei suutnud uskuda. Teadsin, et teil midagi toimub, kuid olin kindel, et see on ainult lühiajaline mäng ja lootsin, et lapse sünniga tuleb teile mõlemale mõistus pähe. Ei uskunud kordagi, et sina, Kristel, võid olla nii alatu ja Tarmo nii loll.

Palju õnne, sa said ta endale. Meie ühine poeg saab peagi kahekuuseks, aga Tarmo pole teda isegi vaatamas käinud ja ütles, et loob sinuga uue pere, kuhu meie laps ei kuulu. Ma olen tänu sinule üksikema! Ta ütles ka, et jäin rasedaks meelega, et teda enda juures hoida. Need on sinu sõnad, Kristel, ma nägin teie vestlust Facebookis!!! Tarmo poleks ise iial midagi nii õelat öelnud. Ma nägin ka seda juttu, kus keelasid tal minuga ja meie lapsega suhelda ning lubasid maad ja ilmad kokku, et sinuga saab tal olema palju parem elu. Lubasid talle, et sa ei muutu kunagi koledaks ja sead alati tema esikohale. Kes viimasena naerab, naerab paremini, öeldakse selle peale.

Aga kuidas sa suudad endale veel peeglist otsa vaadata, teades, et sa oled lõhkunud ühe pere, põrmustanud minu elu ja röövinud ühelt vastsündinud ja täiesti süütult lapselt tema isa? Kas tõesti südametunnistus on puhas ja süümepiina ei tunne?

Kui see on nii, siis olgu. Kuid ma tahan sulle üht asja meelde tuletada. Karma on bitch ja kõik, mis sa teed, tuleb sulle ükskord tagasi.

Irja