Ajakiri Times on välja arvutanud, et naised, kes abielluvad 26aastaselt ja on samaks ajaks jõudnud juba majanduslikult iseseisvaks saada, suudavad üles ehitada elukestva abielu. Nende hulgas on lahutusprotsent kõige madalam, küll aga püsib kõige suurem võimalus oma esimese abikaasaga õnnelikult elu lõpuni koos elada. Protsent väheneb, kui naine paneb kogu majandusliku vastutuse mehe õlgadele ning ootab, et teda koheldaks kui lillekest p.sameres.

15-25aastaselt abiellujad ei ole veel oma valikutes lõplikult kindlad ning nende abielud tihti lagunevad just seetõttu, et nad õpivad oma mina ja oma soove ja tegelikke vajadusi alles hiljem tundma. Nad annavad järele esimesele suurele tundepuhangule, peavad suured ja uhked pulmad rohkem teistele näitamiseks kui iseenda õnneks ning avastavad peagi, et kogu see triangel ei peida ära tõde — valitud kaasa ei olegi see kõige õigem.

Vanemas vanusegrupis on jälle teistsugused probleemid. 45+ vanuses abiellujad teevad seda ilmselt juba mitmendat korda. Kuna selles eas on kõigile juba selge, mida ja keda nad elult soovivad ning nõudmised kaasale väga kõrged, on ka pettumus kiire tulema ning järjekordsetele lahutuspaberitele kirjutatakse kõhklemata alla.