Kolumn: Mehed vajavad naisi, mitte mossitavaid "kangelasi"
Kui naisel tekivad probleemid, jookseb kohale sõbrannade abivägi. Üheskoos arutletakse detailselt läbi töömured, raskused laste kasvatamisel ja kõik meestega seonduv. Viimase teema puhul toimuvad veel eriti pikad diskussioonid, mida kõik on mehed valesti teinud ja öelnud ning mida nad kindlasti edaspidi ei tee, kuigi peaks. Teeõhtud sõbrannadega võiks asendada hoopis mõnusa äraolemise ja teineteisele pühenduva õhtuga oma mehega, sest mees ei suuda vaikivast naisest midagi välja lugeda. Selle asemel, et sõbrannadega pikki ja tegelikkuses mittekuhugiviivaid arutelusid pidada ning siis koju minna ootuses, et mees tema kangekaelset vaikimist mõistab, tuleb teetassi jagada oma mehega, sest…ta ei mõista.
Naised suudavad kangekaelsed olla väga erinevates olukordades. Näiteks, mis puudutab kodutöid, siis kes meist ei oleks võtnud mõne nö meestetöö oma õlule mõttega, et siis on asi tehtud? Rassinud hambad ristis, selg paigast, aga vaja on olla kangekaelne ja ISE teha. Olgem ausad, selge on see, et kui naine on mehele paar korda öelnud, et lumi on vaja ära lükata, reageerib mees siis, kui naisel on terve õue lumest puhtaks lükatud. Selle kõige juures on naine mehe peale tohutult vihane, miks tema peab rasket tööd tegema. Kui mees on kodus olemas, siis ei ole vaja tormata tema eest asju tegema — neil on oma aeg, milles nad kulgevad. Ja tegelikult teavad nad täpselt, millal midagi teha. Naistel ei ole vaja sekkuda. Kui meeste eest tööd ära teha, siis nemad ei mõtle, et mul on tubli ja töökas naine — nad teavad seda niigi väga hästi — vaid pigem mõtlevad, et miks on naine nii kangekaelne…ma oleksin ju hea meelega kohe läinud ja ise selle töö ära teinud. Naised — ärge võtke meestelt nende kohustusi. Meestele meeldib teadmine, et vajame neid. Ja vajamegi! Aeg, mis kulutatakse meeste eest asjade ära tegemiseks ja nende peale vihastamiseks, on aeg iseendale. Ära raiska seda ära! Kui naine kangekaelselt kõik ise ära teha rassib, siis varsti ärgu ta enam oodakugi, et mees midagi teeks…ta ei tee.
Kangekaelsed naised oma uhkusega tekitasid minus segaduse hetkel, mil minu sõbranna teatas, et naised saavad lapsi ainult iseendale. See lause lõi hetkeks kõikuma arusaamad ja tõekspidamised pere loomise mõttest. Mis mõttes iseendale? Kui naine ja mees koos otsustavad saada lapsed, siis kuidas on võimalik, et ainult naine nad saab. Kuhu see mees siis järsku lükatakse? Lapse saamine on uus ja keeruline olukord nii emale kui isale. Ja kui isal läheb uue rolliga kohanemiseks kauem aega, siis ei ole naisel õigus teda kohe selles rollis saamatuks tembeldada. Siis naine rassibki oma kangekaelsusest üksi ja kurdab sõbrannadele, et mees ei aita üldse ega taha lastega tegeleda. Kui mehele pole selleks võimalustki antud, siis hiljem…ta ei tahagi.
Ma loodan väga, et ükski mees, olgu ta isa või sooviga selleks tulevikus saada, ei peaks kunagi kuulma, et naised saavad lapsi ainult iseendale. Kangekaelsusega ei võida suhtes midagi, küll aga on palju kaotada. Teadmatusse ja rollita jäetud mees pakib lõpuks lihtsalt asjad ja läheb…tal on kõrini.
Kangekaelne naine võib olla kangelanna klatšihimuliste sõbrannade silmis, aga mitte kodus. Siin jäägu naine oma mehe kõrval uhkusega lihtsalt naiseks! Muidugi me suudame kõigega üksi hakkama saada — seda lihtsalt pole vaja meestele tõestada, jäägu see meie saladuseks.
