Kompromissides kaotad enese
“Heliseva muusika” lavaversioonis on koht, kus onu Max ja paruness Schräder püüavad veenda katen von Trappi minema Austria vallutanud natsijuhtidega kompromissile. Filmist jäi see stseen välja, ilmselt liigse pingelisuse pärast. See sümboliseerib midagi väga olulist.
Õnnelik vabadus tähendab konventsioonide murdmist. Kapten von Trappi jaoks tähendas sõprade nõuande kuulda võtmine vaimu vangistamist. Natside eest põgenemisel eluga riskides pages ta millegi enama kui põlatud juhi eest. Ta ei suutnud minna Kolmanda Reichiga kompromissile oma hinge ohverdamata.
Kui te arvate, et elu on tänapäeval vähem dramaatiline, siis võib teil olla õigus. Siin tulevad aga mängu sellised kurikavalad tegurid nagu apaatia, keskpärasus ja enesega rahulolu. Need on ohtlikud. Surmavad. Traditsiooniliseks saanud kompromiss elustiili osana toidab jätkuvat enesega rahulolu. See uinutab inimesed katatoonilisse passiivsusse.
Millal on kompromiss lubamatu?
Mitte kõik kompromissid ei ole iseenesest halvad. Sugugi mitte. Vastastikused kompromissid võivad olla väga kasulikud nii südamele kui vaimule. Probleem tekib siis, kui kompromiss on ühepoolne. Kui sellest saab uinuti, mis ei lase meil saada selleks, kelleks me oleme mõeldud saama.
Hea näide on siin kahe inimese suhe. Näiteks meeldib Jürile Mehhiko köök, tema sõbrannale Marile aga sugugi mitte. Nad lähevad kompromissile ning suunduvad salatirestorani. Järgmisel õhtul naudivad nad prantsuse kööki ja siis veel mõne muu maa kööki, kuni Jüri märkab, et nad ei käi kunagi Mehhiko restoranis, kuigi seal saab ka muud toitu.
Jüri ja Mari abielluvad ja kuigi Jürile meeldib suusatamine, müüb ta suusad maha, sest Mari ei kannata külma. Jüri ütleb enesele, et ta armastab Mari ning loobub keeglimängust, kuna kaasale ei meeldi keeglisaalis käia. Aastatega harjub Jüri kompromissidega nii ära, et see saab rutiiniks. Ta teab, et armastab Mari,või vähemalt kunagi armastas.
Küsimus on aga selles, kas ta armastab seda inimest, kes temast on saanud? Ta kaotas iseenese teise inimese ootustesse. Kompromissid kulutasid ta olematusse.
Von Trappi näide on äärmuslik. Aga kuidas teie oma eluga on? Kas see tähendab kompromissi iga päev kella kaheksast viieni? Kas see tähendab hariduse omandamist rahanduse alal, kui süda ihkab õppida psühholoogiat? Kas see tähendab pidevat loobumist oma soovidest, isegi kui need asjad on teile tõeliselt olulised? Kas see tähendab seda, et te ei saa oma unistusi ellu viia? Et te ei saa saavutada õndsust, mis annaks teie elule tähenduse?
Mõlemapoolne kompromiss võib olla kasulik. See aitab kasvada. Oma saatusega kompromissile minek ja oma hinge ohverdamine kellegi teise mugavuse pärast tähendab märterlust. Ja see on hind, mida keegi maksma ei peaks.
Loe samal teemal:
