Konfliktid kaotajateta
Pidage silmas:
Seekord peatume mõnedel lihtsatel võtetel, mida saab rakendada ühtemoodi hästi konfliktide lahendamiseks mehe ja naise, sõprade ja kolleegide vahel.
Abielu profülaktilistel eesmärkidel
Uuringud tõendavad, et pereinimesed elavad kauem. Tõsi küll, küünikud kinnitavad, et pereelu vaid venib kauem … .
Õnnelik liit on tõepoolest kasulik nii füüsilisele kui emotsionaalsele tervisele. Õnneliku pereeluga inimesed saavutavad ka tööl enamat. Professionaalsed edusammud vähendavad omakorda psühholoogilist pinget ning alandavad immuunsüsteemi nõrgestavate stressihormoonide taset. Õnnelikud partnerid on harvemini haiged. Nende organism toodab aineid, mis rahustavad ja tõstavad meeleolu. Mis puudutab inimesi, kes on üle elanud lahutuse, siis nendel on kalduvus depressioonidele, nad põevad sagedamini vähki ning südame-veresoonkonna haigusi. Lisaks sellele kalduvad nad kergemini alkoholi ja narkootikume kuritarvitama, istuvad ebakaines olekus rooli ning elavad korratut suguelu. Suhete katkemine põhjustab alati suurt stressi, kusjuures tugevamini mõjub see just naistele.
Kas siis tõesti tasub hambaid kokku surudes kannatlikult tirida vastumeelset perekondlikku köit? Sugugi mitte! Leppida vastumeelsete suhetega on tervisele samamoodi ohtlik. Kodused pinged on ikka sellesama stressi, samuti vererõhu tõusu ning mitmesuguste muude ebameeldivuste põhjuseks.
Võitlus ilma kaotajateta
Häda pole tülides enestes, vaid selles, kuidas perekondlik konflikt areneb. Ja selle õigetesse rööbastesse suunamiseks on hädavajalik teada "skandaalikunsti" väikseid saladusi. Õnnelikud paarid tülitsevad sama tihti ning samadel põhjustel kui teisedki surelikud, ometi ei lähe nad lahku, sest leiavad vaidluse käigus teineteise jaoks vastuvõetavad lahendused. Olenemata erimeelsustest oskavad nad avameelselt läbi arutada kõik oma probleemid ning leida kokkuleppeid - nad on õppinud õigesti tülitsema.
Konfliktide lahendamise oskused kujutavad endast vaid lihtsaid, ajas ja praktikas kontrollitud meetodeid. Ometi aitavad need tõepoolest!
Näiteks meetod - "rääkija/kuulaja". Üks kaasadest esineb kõneleja osas, teine kuulab kannatlikult, ei katkesta ega püüa ise probleemi lahendada Ta hoiab end kõigest hingest vaos, kuigi tahaks nii väga suu avada ning oma kaaluka sõna sekka öelda… Selline on aga kokkulepe! Kui oraator lõpetab oma kõne, ei torma kuulaja talle kallale oma intelligentsi ja ilukõne kogu jõuga, vaid jutustab vaikselt ja rahulikult kuuldu oma sõnadega ümber. See võib näida tühja ajaraiskamisena, kuid ometi on see vajalik. Esmakõneleja võib kuulajat parandada, kui too on kõneleja arusaamist mööda millestki valesti aru saanud. Seejärel vahetatakse osad. Nii saab kumbki võimaluse rääkida oma lootustest ja soovidest ning ära kuulata teise soovid. Kui aga esinemise järjekord võib konflikti tekitada, visatagu lihtsalt kulli ja kirja.
Igasugune viis vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks eeldab seda, et mõlemad pooled püüavad siiralt teineteist mõista. "Rääkija/kuulaja" meetodi iva pole sugugi selles, et oma seisukohta kaitsta. Tegemist ei ole valimiseelse koosolekuga, kus, selleks, et vastaskandidaat seljatada, peab palavikuliselt väärikat vastust välja mõtlema. Eesmärk on hoopis kaaslase positsiooni mõistmises.
On mitmeid teisigi konfliktide lahendamise viise, mille ühine eesmärk on aidata abikaasadel avastada kokkupõrgete varjatud emotsionaalseid põhjusi ning õpetada, kuidas oma soove arusaadavalt formuleerida.
On veel üks tähtis oskus, ilma milleta "õige skandaal" ei õnnestu. See on kava. Loomulikult on möödapääsmatu oma probleeme arutada, peamine on, et see ei muutuks tüütuks arvete klaarimiseks. Sellepärast peaks olema kokku lepitud teatud aeg puhkuseks ja lõbustusteks, mil igasugused jutukesed "meist" rangelt keelatud on.
Õppida keerulistes situatsioonides lahenduste leidmise kunsti pole kunagi hilja… ega vara. Seda võiks asuda omandama juba enne abiellumist. Muidu võib juhtuda nii, et kui eks-õnnelikud abikaasad otsustavad pöörduda perenõustaja poole, on probleeme kogunenud nii palju, et vastastikune ärritus segab dialoogi ning provotseerib vaid emotsionaalset plahvatust. Sellised abikaasad nõuavad sageli, et nõustaja asuks kohtuniku rolli ning mõistaks tekkinud raskustes süüdi vastaspoole. Nad ei mõista, et tähtis pole süüdlase väljaselgitamine, vaid probleemipuntra lahtiharutamine.
Jaanalind või tormilind?
Parim, mida võib oma suhete parandamiseks ette võtta, on pead mitte liiva sisse peita, vaid perekondlikule tormile julgelt vastu astuda. Konfliktidest pole tarvis mööda hiilida, vaid püüda neid soodsalt lahendada. Miks inimesed soovivad siiski konflikte vältida? Suhete alguses sellepärast, et paljude arvates seisneb armastuse mõte teineteisega kõiges nõustumises. Hiljem kardetakse, et tülid väljuvad kontrolli alt.
Püüe kokkupõrget vältida on tulevase lahutuse esimene märk. Hiilides vastuoludest justkui kõige paremate kavatsustega mööda, ei anta endale aru, et tegelikult sillutatakse vastastikuse kaugenemise ja võõrdumise põrguteed. Väljapääs on üks - arutada lahkhelid läbi nii, et see ei rikuks suhteid. Tasapisi "konfliktoloogia" teadmisi omandades selgub, et:
NB! Kui tegemist on aga otsese või kaudse vägivallaga, siis ülalräägitu ei toimi. Ainuke võimalus on suhe lõpetada. Seejuures on kõige ohtlikum periood lahkumineku aeg. Et mitte füüsiliselt ja vaimselt kannatada, tuleks juba varakult hoolitseda selle eest, et kindlustada endale sõprade ja omaste toetus, leida elamiseks pelgupaik ning pidada nõu psühholoogi ja psühhoterapeudiga. Välja võiks uurida ka usaldustelefonide numbrid jne.
Test: Kas jääd oma partneriga kokku?
See, kuidas käitud lahkhelide puhul, on hea abielu edukuse indikaator. Jaatavate vastuste ülekaal osutab, et on aeg asuda konflikte teisiti lahendama.
1. Tühine vaidlus kasvab tavaliselt üle tormiliseks tüliks.
2. Minu partner kritiseerib mind või ei arvesta minu arvamuste, tunnete ja soovidega.
3. Partner näeb minu sõnades ja tegudes rohkem eitavaid emotsioone, kui ma tegelikult mõtlen ja välja ütlen.
4. Tunnen, et partner ei hinda mind.
5. Ma ei saa rahulikult, ilma kartmata rääkida oma tõelistest tunnetest, mõtetest ja soovidest, mis on seotud meie suhetega.
6. Vahel mõtlen tõsiselt selle üle, kuidas oleks mu elu kulgenud koos teise mehega.
7. Tunnen end, vaatamata meie suhetele, üksildasena.
8. Tülide ajal sulgub üks meist enesesse, vaikib või lahkub.
Tülitsegem reeglite järgi
Mida kiiremini lõpetatakse teineteise peale mossitamine, seda kergem on leppida.
Duellile tuleb kutsuda kõikide reeglite kohaselt! Ei tohi ilma hoiatamata kogu viha abikaasa peale välja valada, kõigepealt tuleb sellel veidi seista lasta. Tülitsema ei pea mitte siis, kui on tahtmine oma negatiivseid emotsioone välja elada, vaid siis, kui mõlemad lepivad kokku, et probleem tuleb lahendada. Tuleb anda endale aega jahtuda ja rahuneda ning vestluse käigus kasutada "rääkija/kuulaja" meetodit.
Mõlemad pooled võivad vajadusel kasutada time-out´i. Vaevalt leitakse mõistlikke lahendusi, kui ollakse täis negatiivseid emotsioone. See, kes teeb ettepaneku pausi teha, peab kindlasti ka kokku leppima järgmise vestluse aja. Psühholoogide arvates võiks vaheaeg kesta umbes 20 minutit. Tülitsedes tõuseb adrenaliinisisaldus ning et see taas normi läheks, on tarvis rahuneda. Selleks kulub vähemalt 20 minutit. Ka tuleb tähelepanelikult jälgida tundemärke, mis annavad teada, et enesekontroll hakkab kaduma, need on värinad, südamepekslemine, higistamine, lihaste pinge, suu ja rusikate kokkutõmbumine. Sel juhul on kindlasti tarvis vaheaega.
Vana pole vaja meelde tuletada. Asudes emotsioonide arheoloogia kallale, võib sattuda vaid veel sügavamale negatiivsete tundmuste mülkasse. Eelmiste probleemide juurde võib tagasi pöörduda vaid siis, kui need aitavad olemasolevat lahendada.
Varem samal teemal: Kuidas tulemuslikult tülitseda
