Kordame üle: laused, mis aitavad taastuda raskest lahkuminekust
“Ma armastan ennast.”
Jah, me teame, see on vana kulunud klišee ja töötab ainult juhul, kui seda ka ise usud. Kuid paraku ei saa enda südant ja hinge enne terveks, kui õpid iseennast tõeliselt armastama.
“Ma tahan olla õnnelik.”
Mõtle hetkeks järele — kas sa ka tegelikult tahad õnnelik olla? Või naudid nukrutsemist ja enesehaletsemist? Sisenda endale igal hommikul, et tahad tunda elust rõõmu. Vaid niimoodi leiad sa õnne.
“Käigu põrgu!”
Ropp ja kohatu keelepruuk võib teinekord kasuks tulla. Näiteks siis, kui saadad enda eksi ühte pimedasse-pimedasse kohta. Sosista või karju. Vahet pole, see aitab!
“Mul on temata parem, sest …”
Nii, lõpeta see lausa. Olgu põhjuseks see, et saad muretult sibulat süüa või lakkida küüsi ilma et keegi haisu pärast viriseks. Igas asjas on midagi head.
“Meie lahkuminekust on möödas … päeva ja ma tunnen …”
Sa võid öelda mida tahes, ole lihtsalt enda vastu aus. Kas ütled seda lauset igal hommikul või kirjutad selle oma märkmikusse — see on juba sinu vaba valik. Peamine, et sa ei jätaks ühtegi päeva vahele.
“Ma vihkasin ta inetut soengut!”
Leia see üks asi, mis sind ajas eksi juures tõsiselt närvi. Ära ilusta tõde ja ole aus. Nii vabaned illusioonidest ja mõistad, et ta polnudki kõige ideaalsem inimene maamuna peal.
“Ma leian kellegi parema.”
Kui üks uks sulgub, avaneb uus. Ja seda põhjusega. Ära noruta!
Allikas: Psychology Today
