Kõrvaltvaataja pilk
Kõigi probleemide ja seisundite puhul, kus inimene tunneb, et ta enda või lähedaste jõud ja mõistus on otsas, oleks vaja professionaalset abi, erapooletut ja asjatundlikku inimest, kes heidaks probleemile kõrvaltvaataja pilgu ja arutleks koos muresolijaga, kuidas võiks lahenduse leida.
„Kui tunnete, et hing on vaevas ja oma ressursist enam ei piisa, et probleemile lahendust leida, siis minge rääkige elukutselise abistajaga,“ ütleb psühholoog. „Üldjuhul võetakse klient südamlikult vastu ning koheldakse professionaalselt. Ka inimeste suhtumine on muutunud, nõu käiakse pidamas esmapilgul väikeste otsuste tegemisel: võimalik töökohavahetus, uue suuna leidmine oma elus, mis tahes elumuutuste eel, mida peljatakse pisut ja mis tekitavad ebakindlust.“
Professionaali või lähikondlastega oma murest rääkimise erinevus on selles, et kutseline aitaja on teie probleemi(de)st emotsionaalselt hõivamata, tal pole kirge kas hurjutada, lohutada või õpetada, temaga saab rääkida konstruktiivselt nagu täiskasvanud inimene teise täiskasvanuga.
On palju loota, et psühholoog kannab kliendile valmis retseptid hõbekandikul ette, ütleb täpselt, mida teha, näiteks kas võtta abieluettepanek või tööpakkumine vastu või mitte. Oma elu puudutavad otsused peab igaüks ikka ise tegema. Psühholoog saab abistada inimest realistlike eesmärkide püstitamisel, neile lahenduse leidmisel, ta aitab üles leida inimeses peituvad ressursid, millele saaks oma otsust tehes toetuda, aga mis mitmesugustel põhjustel ei ole inimese jaoks parasjagu kasutuses, vaid kusagile sügavale ära peidetud.
„Professionaali kunst on õigete küsimuste esitamises, nii et inimene, kes on kinni jooksnud, oma probleemiga jänni jäänud, leiab enda vastuste kaudu lahendused siiski üles,“ selgitab Liblik.
Pöörduda tasub ka oma lähedaste mure teemal, kui näete, et abivajaja seda mingil põhjusel ise ei otsi, kas ei oska või ei julge või puudub tal vajalik kriitika oma seisundi suhtes. Kui inimene ise ei näe oma psühholoogilise abi vajadust või väldib probleemiga tegelema hakkamist, vajab ta kõrvalseisjate toetamist ja suunamist, isegi kaasaminemist. See on tõeliselt keeruline katsumus lähedastele, kuidas juhtida delikaatselt teise tähelepanu tema probleemile — nii, et teisele haiget ei teeks või et ise selle sekkumise tõttu ei kannataks. Siin on vaja olla hea läbirääkija. On ka juhtumeid, et olukord on läinud nii kaugele, et appi on vaja kutsuda kiirabi ja politsei, kuigi asjaosaline ise arvab, et kõik on kõige paremas korras.
Tühjaksrääkimine on vana tuntud abivahend hingehädas, aga raske psühholoogilise probleemi puhul on see siiski vaid nagu valuvaigisti haigele hambale — varem või hiljem tuleb ka ravima hakata, ainult valuvaigistist ei piisa. Esimeseks tulekustutuseks on tühjaksrääkimisest abi kindlasti. Kui pole võtta lähedast, kellele südant puistata, tasub alati helistada usaldustelefonile. Sealt saab ka nõu küsida, kuhu ja millise spetsialisti juurde edasi minna.
Võimalusi abi saada on
Psühholooge töötab Eestis erapraksises, psühhiaatriahaiglates, haiglate psühhiaatriaosakondades, mõne haigla juures ka väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglas nõustab psühholoog südamehaigeid. Peaaegu kõigis koolides on ametis psühholoog, samuti lastehaiglas. Tallinnas töötab kriisiabikeskus, Eluliin nõustab nii telefoni teel kui ka kohapeal, töötab eneseabigruppe — küll meeleoluhäiretega inimestele, küll anonüümsetele alkohoolikutele.
Maakondades ja linnaosades on erineva suunitlusega tugikeskusi, kus tegeldakse sotsiaalse rehabilitatsiooni ja nõustamisega jne. Mõned teenused on kliendile tasuta või teatud omaosalusega, st (osaliseks) maksjaks on kas haigekassa, riik või kohalik omavalitsus, aga paljud teenused on ka täielikult patsiendi enda raha eest. Eestis on juba küllaltki palju piisava koolitusega kompetentseid psühholooge, ka kliinilisi psühholooge-psühhoterapeute.
„Iga probleem ja iga inimene vajab väga individuaalset lähenemist,“ tõdeb Liblik „Probleemist sõltuvalt on mõistlik valida ka teraapia viis. Eestiski on juba esindatud õige suur valik teraapiaid: kognitiiv-käitumuslik, psühhoanalüütiline, pereteraapia jm. Vähetähtis pole ka kliendi ja terapeudi omavaheline sobivus.“
Psühholoogi ja kliendi hea kontakt on ülioluline, sest psühhoteraapia või psühholoogiline nõustamine ei saa toimida ilma usalduseta. Omavahelise mittesobivuse korral oskab hea terapeut kliendile mitte haiget tegeval moel soovitada mingit muud abi. Liblik arvab, et kui inimene satub tõelise professionaali juurde, küllap oskab see hinnata, mida kliendiga ette võtta: kas tegelda temaga ise või suunata ta mõne kolleegi juurde, kelle käsutuses olevad teraapiavõtted sobivad konkreetse probleemi lahendamiseks paremini.
Muidugi on olemas ka oht, et abivajaja satub mitteprofessionaali juurde. Kui ei suudeta tekitada usalduslikku suhet, siis tekib umbusk ka kõigi teiste psühholoogide ja professionaalse abi pakkujate vastu. Teatud mõttes peaks kliendile kindlust andma psühholoogi diplom või kutsetunnistus, aga diplom iseenesest ju ei tööta, töötab ikkagi spetsialist selle diplomi taga. Mõnel juhul ja mõnda inimest on aidanud ka nn posijad, ilma igasuguse diplomita inimesed.
„Kui nende juures käimisest on inimesele abi, siis miks ka mitte — hea enesetunde seisukohast on hea kõik, mis sellele kaasa aitab. Nagu ütleb üks vanasõna: tähtis pole, mis värvi kass on, vaid et ta hiiri püüab,“ nendib psühholoog.
Mis tahes probleemi või häirega on tegemist, on psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi eesmärgiks püüda parandada inimese elu kvaliteeti, aidata ta seisundisse, mis võimaldaks tal kohaneda ümbritsevaga, tulla oma eluga toime. Inimene on selles protsessis aktiivne osaleja, mitte ei oota, et terapeudiga kokkupuutel leiab aset imepärane tervistumine või murede lahenemine. „Toimetulekusüsteem, mis on ise üles ehitatud, on kõige kindlam,“ ütleb Liblik.
Raskete seisundite puhul on medikamentoosne ravi loomulik, kergemate ja keskmiste puhul piisab sageli vaid psühhoteraapiast, mõnel juhul on otstarbekas kombineerida psühhoteraapia ravimitega.
Mõned telefoninumbrid psühholoogiliseks esmaabiks:
Usaldustelefon 126 eesti keeles iga päev kell 16–02
Eluliini usaldustelefon eesti keeles 655 8088 iga päev kell 19–07.
