Kuidas abielukriisidest üle saada?

Oli aeg, mil näis, et maailm lebab sinu jalge ees. Sa armastasid ja uskusid, et kahekesi koos saate kõigega hakkama. Kuid aastatega on erksad värvid tuhmuma hakanud... Tea siis, et õnne on võimalik tagasi tuua.

Iga kord, kui kuulsid sõna „kriis“, sülitasid üle vasaku õla. Sa kinnitasid endale: „Meiega seda ei juhtu!“ Kuid tõde on selline, et kriisid — sealhulgas ka perekriisid — on loomulik ja vältimatu protsess. Miks siis? Iga abielu läbib teatavaid etappe. Inimesed muutuvad, tekivad erinevad situatsioonid. Ka armastus muutub — saavutab teatud küpsuse ning omandab teistsugused vormid… Selles pole midagi halba. Peamine, et probleemid ületatakse koos, teineteist toetades ja veelgi enam lähedasemaks saades.

Kindlasti tekitab iga uus olukord hirmu. Ometi, kui läheneda probleemile targalt ning mõistvalt, tärkab hirmu asemele hoopiski lootus. Niisiis tuleks kriisi suhtuda kui väljakutsesse ning sellega võitlusse asuda, unustamata seejuures, et te armastate teineteist. Ja pole oluline, mitu aastat on sellest ajast möödunud, kui te laususite teineteisele „jah“ sõna. Peamine, et olete koos!

Eksperdi kommentaar

Et kriisist välja saada, tuleb eelkõige seda endale teadvustada. Kui kell 9 õhtul on mees veel tööl ja mõtleb: „Teen veel veidi tööd“ ning naine vaatab kodus samal ajal kella: „Meest ei ole veel, aga ega ta sel ajal tavaliselt ka ei tule“, siis võib mööduda üsna palju aega, enne kui mõlemale selgeks saab, et kõik pole nii nagu peaks.

Isegi esmapilgul kõige tähtsusetumad pisiasjad võivad üle minna tõsisteks probleemideks.

Peamine, et ei laseks kõigel isevoolu teed minna. Olukorra parandamise nimel tuleb vaeva näha. Isegi siis, kui sulle tundub, et mees on häälestatud sinu vastu, ära mingil juhul süüdista teda: „sa teed kõike nimme“, „sa oled egoist“. Kui sa pidevalt võtad ta kallal, suhtub ta sinu etteheidetesse vaid kui kinnitusse sellest, et te ei mõista enam teineteist. Ja tee lähebki tupikusse. Kui sa aga oled positiivselt meelestatud, leiad alati õiged sõnad teineteise mõistmiseks.

Kõige sagedamini tekivad kriisid pärast tähtsaid elumuutusi. Selleks võib olla lapse sünd või tema lahkumine kodust. Või siis vastupidi — kui muutusi pole kaua olnud ja teid on ära tüüdanud rutiin.

5 aastat pärast pulmi

Laps muudab maailma
Olete juba harjunud koos olema. Raskem kohanemisperiood on selja taha jäänud. Ühine elu hakkab rööbastele saama, teil on õnnestunud saavutada stabiilsus. Nüüd tahate te last. Teile näib, et lapse sünniga saab teist ideaalne perekond. Kui aga unistus on teoks saanud, saabub eufooria asemele kriis. Miks siis?

Kui sellesse maailma ilmub laps, pöörate te mõlemad ainuüksi temale maksimaalselt tähelepanu. Teil pole enam aega teineteise jaoks, nagu oli varem. Olete õnnelikud, samas väsite, sest olete pidevalt tegevuses oma uute kohustuste täitmisega.

Sina tunned end emana suurepäraselt — eks loodus on sind ju selleks tervelt üheksa pikka kuud ette valmistanud. Kuid sinu mees on hämmingus. Ta ei tea, kuidas käituda, kui kõik keerleb üksnes lapse ümber.

Võimalik, et sa hakkad alateadvuslikult piirama tema kontakte lapsega. Sa kardad neid kahekesi jätta. Ja mitte seetõttu, et ei usalda. Sa lihtsalt oled veendunud, et ise teed sa kiiremini ja paremini. Ja samas oled tema peale kuri, sest et „kõik on jälle sinu kaelas“. Kasvab pettumus, mees aga kaugeneb üha enam ja enam, kuna tunneb end ebavajalikuna.

Pealegi on igale meist lapsepõlvest kaasa antud omad ettekujutused emadusest ja isadusest. Sellest, kes mida tegema peab. Kas isa on see, kes vaid raha teenib, või see, kes ka mähkmeid vahetab ja koristab? Kas ema peab end täiesti lapsele pühendama ja mehele süüa valmistama? Või siis tohib ta veidi aega ka enda jaoks võtta ja õigustatult öelda: „Täna ma lõunat ei tee“?

Aega tuleb nüüd hakata kolme, mitte kahe vahel jagama. Sama käib ka raha kohta. Teil tuleb uusi kulutusi planeerida ning endale nii mõndagi keelata.

Ja küllap polegi tarvis rääkida muutustest intiimelus. Soovid kaovad ja kirg vaibub. Kõik, mida olete kahekesi suutnud paika panna, tuleb nüüd üle vaadata. Ja pole siis ime, et te mõlemad olete pettunud.

10 aastat pärast pulmi
Stabiilsuse lõks

Aja jooksul olete suutnud enamuse oma plaanidest realiseerida. See, mis viimastel aastatel röövis teilt mõlemalt nii palju jõudu ja energiat, ei pane teid enam muretsema. Te olete sukeldunud oma töödesse ja päev päevalt aina kaugenete teineteisest.

On hetki, mil vaatad oma meest ja mõtled, kas sa ikka tegid õigesti, kui aastate eest temaga abiellusid. Äkki oleksid ilma temata palju õnnelikum olnud? Kuhu küll on kadunud see lõbus, ilus ja meeldiv noormees, kellele sa oma südame kaotasid? Olete mõlemad teineteisest väsinud ja oma suhetes pettunud. Viimasel ajal on teie elu keerelnud vaid laste ja kodu ümber. Suhetes valitseb aga tühjus ja igavus.

Loomulikult on sul koduseid kohustusi: hommikusöök, laps vaja kooli viia, mees — tööle. Siis tuleb õhtusöök, koristamine ning ostud. Õhtul vanni ja magama…
Just selles ongi probleem. Iga uus päev on eelmise kaksikvend. Mees töötab palju ning teda näeb kodus harva. Intiimelu huvitab teid kahte aina vähem. Aga miks siis? Oled ju endiselt kaunis, tema aga seda vististi enam ei märka. Millal sa viimati mehelt komplimente kuulsid? Millal oli teil romantiline õhtusöök küünlavalgel?

Samas ei tasu ka unustada, et sinu armsamalegi võib näida, et sa ei hinda teda enam. Ei saa ju mõelda, et vaid sinul on õigus, et „kõik on niigi selge“ ja et „sellest ei tasu isegi mitte rääkida“.
Kriisihetkedel on igapäevaelus tähtis üks reegel. See on lojaalsus partneri suhtes. Isegi kui teil on erinevaid vaateid, püüdke alati ja kõiges olla ikkagi ühe eest väljas.

25 aastat pärast pulmi

Tühi pesa

Kui lapsed olid veel väikesed, ei lõppenud su tegemised iialgi otsa ning sa kujutasid tihti ette, kui tore saab olema, kui nad suureks kasvavad ja iseseisvaks saavad. Mõtlesid sellest, kui palju sa saad siis ette võtta. Nüüd aga, kui need unistused on reaalsuseks saanud, näib sulle, et elu on muutunud tühjaks ja mõttetuks.

Teil kahel on nüüd ootamatult palju vaba aega tekkinud. Rõõmu asemel tunned aga hirmu. Mida te siis nüüd tegema hakkate? Laps, kes oli kogu teie elu mõte ja motiveeris teid tegutsema, on kodunt läinud.

Sulle tundub, et sinu eluenergia on languse teel. Istute koos mehega õhtust sööma, rääkida pole aga millestki. Lisaks veel isiklikud kriisid — terviseprobleemid, hirm vananemise ees… Vaatad oma meest, kuulad teda, ja sulle näib, et sinu vastas istub täiesti võõras inimene.

Mida teha, kui kriis on kätte jõudnud

Pole üldsegi tähtis, mitu aastat on teie pulmadest möödas ja mis kriisi põhjustas. Tegelikult on olemas vaid üksainus põhjus — te olete kaotanud kontakti teineteisega. Kas sa oled tähele pannud, milliseks on teie vestlused kujunenud? Ega neid ju sisuliselt polegi. See on vaid info vahetamine — kes, mida peab kodus tegema, kes toob lapse või mida peaks söögiks valmistama.

Sinusse hakkab tasapisi viha kogunema. Sa ju räägid talle, mis sulle tegelikult muret teeb, tema aga ei pane üldse tähele, et sinuga midagi lahti on. Võib-olla on ta üleni töösse sukeldunud ja teda pole kodus? Olete teineteisest niivõrd kaugenenud, et isegi ei tea enam, kuidas kõik omale kohale tagasi saada. Pinge aga aina kasvab… Mida siis teha?

Ulata käsi. Loomulikult igatsed sa armastust, hellust ja huvitatust. Sa tunned end mahajäetuna… Aga äkki sinu mees tunneb sedasama? Ära oota, kuni hullemaks läheb. Peida oma uhkus ja alusta vestlust… teist kahest. Ilma pretensioonideta, etteheideteta — rahulikult ja otse asjast endast.
Kui sa tunnetad, et antud ajahetkel ei pruugi jutuajamisest midagi välja tulla, tee ettepanek minna kusagile koos. Ürita teha nii, et saavutaksite ajapikku taas oma kaotsiläinud kontakti.

Mees, kes on harjunud vaid pretensioonide ja vaikimisega, tunneb imestust sinu ettepaneku üle. Ütle talle, et sa soovid koos temaga taas aega veeta nii, nagu kunagi varem. Millal sa küsisid temalt, millest ta unistab? Nüüd on selleks ideaalne hetk. Ja selles armsas atmosfääris, eemal argipäeva askeldustest, võite te teineteisele jutustada, mis teile muret teeb.
Räägi talle, et sa kujutasid veidi teistsugusena ette teie perekonda pärast lapse sündi, et sul on selline tunne, justkui sa oleksid jäetud täiesti üksi. Võib-olla tunnistab siis tema , et tunneb end tahaplaanile nihutatuna.

On olemas asju, mida me ei märka, olles sukeldunud miljonitesse toimetustesse ja kohustustesse. Lase mehel õppida lapse eest hoolitsemist. Ütle talle, kuidas ta saaks sind aidata.
Kas sa tunned puudust tema tähelepanust ja komplimentidest? Ära solvu ning ära jää ootama, et kallis kaasa sellest ise aru saab. Kui sa talle sellest ei räägi, siis ta lihtsalt ei pruugi taibata, et sul on just praegu seda kõike vaja.

Mees on sinu sõber. Hetkedel, kui oled mehe peale hirmus vihane, katsu end talitseda. Rahune maha ja mõtle sellele, et sinu ees on inimene, keda sa kunagi väga armastasid. Olete koos mõndagi läbi elanud. Mis on temast pärast paljusid aastaid saanud? Mida ta armastab, mida mõtleb ühest või teisest asjast? Püüa pidevalt meeles pidada, miks sa just tema valisid. Sa ju tahtsid olla koos temaga, sest ta on hea inimene. Sellised mõtted aitavad, kui tekib konflikt. Sa ju armastad teda ja tahad, et teil oleks kõik hästi.

Veetke koos aega. Viimastel aastatel on hall argipäev teid alla neelanud ning te olete end täiesti kaotanud. Ühised eesmärgid lähendavad. Seega, kui olete saavutanud kõik, millest suhete alguses unistasite, siis leidke endile uued eesmärgid. Juba praegu võite näiteks planeerida muinasjutulist puhkust sooja mere ääres. Arutage omavahel läbi, kuidas te seda veeta tahate ja pange raha kõrvale.
Olge koos iga päev. Koos, aga mitte lihtsalt teineteise kõrval. Leidke tegevus, mis võiks teid lähendada. Selleks võib olla kasvõi õhtune nõude pesemine. Sina pesed, tema kuivatab — seega on aega rääkida möödunud päevast.

Võidelge rutiiniga. Lubage endile väikseid vallatusi. Koos lapsega ei saa muidugi kõike lubada. Kuid sel juhul tulevad abiks kogu pere traditsioonid.
Kui lapsed on juba täiskasvanud, võib-olla sõidate kusagile. Pole ju nii ammu seda teinud. Üksnes tõeline lähedus aitab kriise ületada.

Allikas: Planeta Ženštšinõ, 2’2010